Seda seetõttu , et riigid , kes sõltuvad teiste riikide transporditavast naftast , jäävad sõltuvateks ning nafta varusi omavad riigid saavad nii kasvatada oma ülevõimu teiste sõltuvate riikide suhtes . Riikidel , kellel pole piisavalt naftavarusi või puuduvad need üldse , on oht mitte ainult majanduslikul tasemel lüüa saada vaid ohu seab see ka kõikidele tööstustele . Samuti on enamus masinate kütuseid nafta baasil põhinevad ning see omakorda võib paisata segamini ka trantsportiva tööstuse ja üleüldise liikluse nii kaupade kui ka tööjõu osas . Naftareostus pole ohtlik vaid meie heaolule vaid üleüldiselt kogu maailmale . Meie eluolu ja jätkusuutlikus on alati olnud mõjutatud loodusest . Maa pinnasest saame me toidu ja veest joogi . Naftareostused aga kahjustavad näiteks toiduahelate normaalset toimimist . Naftareostused võivad kahjustada
Kiudained- täisteratooted, puuviljad, juurviljad Mineraalid- Valgud-liha, muna, teraviljatooted, piimatooted Vitamiinid- Vesi 19. Mineraalainete funktsioonid ja allikad? 2tk Kaltsium- vajalik lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks. Piimatooted, lehtköögiviljad, pähklid, seemned Raud- vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hapnikku trantsportiva hemoglobiini tootmiseks. Punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted. 20. Tervisliku toitumise reeglid. 1.Söö sageli, kuid korraga vähe! 2. Söö palju köögivilju 3. Süsivesikud peamiselt köögi- ja puuviljadest. 4. Igas toidukorras olgu täisväärtuslikku valku! 5. Söö piisavalt häid rasvu ja väldi halbu! 6. Joo piisavalt vett ning väldi kaloreid sisaldavaid jooke! 7
tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 11.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, trantsportiva ja kuhjuva tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang, seda suurem on voolukiirus jões. Mida suurem on voolukiirus seda suurema energiaga jõuab vesi rannajoone lähedale ja tekib kuluv tegevus. Lained kannavad ka ära setteid tänu millele tekib kuhjuv tegevus ja tekivad kuhjerannad. 12.Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad. Sälkorg tekib juhul
annaabi.ee 
