raha puudu (või üle)? hetkel rahast puudu ei jää. Ka ilma säästetud rahata tulen enamvähem toime, kuid midagi eriliselt säästa ei õnnestu. Raha, mis ühe kuu tuludest-kuludest üle jääb ma otseselt ei säästa, vaid kasutan seda järgmistes kuudes, kui tekib ootamatuid väljaminekuid. Millele (vt tabelist: Lisaks majutuskuludele on ka toidule ja trantspordile kuluvad kulutuse liik) kulutate kulutused suured. Samas on ka need kulutused välrimatud, enda arvates liiga palju? sest kodus tahaks käija ja sööma peab kah. Mida kavatsete ette võtta? Kulutusi saab vähendada, kui vähendada ka tarbimist. Kuidas lahendate selle Edaspidi proovin poes rohkem hindu jälgida ja osta probleemi? sootsamaid tooteid ning vältida emotsioonioste.
parem olukord. PROBLEEM Probleem ise globaalne soojenemine. Tagajärjed: lumikatte püsimise aja vähenemine talvise jää, mis järvele tekib, aja vähenemine loomastiku, taimestiku muutused turism väheneb JÄRVEST ALGAV JÕGI PROBLEEMI LAHENDUSED Raiete vähendamine, sest puude raiumisega satuvad õhku ained, mis soodustavad globaalset soojenemist. Liigraiumisel on ka suur erosioonioht. Turismi vähendamine, sest sellega kaasnevad üleliigsed kulutused trantspordile > heitgaasid ... KUUMAVEEALLIKAD MIDAGI HUVITAVAT Heal lapsel mitu nime: Paektu San (Baegdu) Korea keeles ??? või ??? 'valgepeamägi`, Baekdoosan; Hiina keeles ??? Changbai Shan 'igavesti valge mägi`, Baitoushan, Hakuto. Paektu San on Korea kõrgeim mägi (2744 m). Korealased peavad mäge pühaks ja arvavad, et sealt on pärit nende esivanemad. KIVIKUHILA TAEVANE JÄRV Ümbermõõt on 1214 km. Keskmine sügavus 213 m, sügavaim koht 384 m.
Tööstuse edu tagas ostujõuline turg.Ostujõuline turg kujunes suhteliselt pikkamisi, mis tähendas seda, et inimesed hakkasid vabrikust ostma tootetud riiet, kingi, toidunõusid, selle asemel, et valmistada neid ise. Elu muutus mgavamaks, kuid et oleks võimalik neid muretseda oli vaja neil ise midagi müüa või nad pidid saama rahapalka, mille eest sai osta vabtikutooteid. Inimesed pidid tegema tööd, et võimaldada endale neid mugavusi. Vabrikud tegid uusi nõudeid trantspordile, et saaksid turustada valmistootangut ning ka toorainet. Selleks leiutas George Stephenson auruveduri. Esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825. aastal Inglismaal. Sellele järgnes uute raudteede massiline rajamine. See tagas inimestele töökohad, võimaldas teenida raha. Pikkadeks reisideks auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, aurik tegi oma esimese reisi 1807. aastal Hutsoni jõel, mille pardal oli 46 reisijat. See võimaldas inimestel võtta ette ka pikemaid reise