Bikarbonaadi imendumine - H+ATPaas (pumpab H+ valendikku) ja Na+/H+ vahetaja – Na+ võetakse toru valendikust sisse ja H+ läheb välja. Torukese vedelikus ühineb H+ HCO3-ga > tekib H2O ja CO2 (karboksüanhüdraas, apikaalse plasmamembraani rakkudes. CO2 siseneb rakku, tsütoplasmas hüdroksüleeritakse CO2 > tekib H+ ja HCO3-. Bikarbonaat väljub basolateraalsest membraanist Na + kotransporteri ja Na-sõltuva vahetaja abil. Cl- - imendub tagasi transtsellulaarset (transporterid apikaalis ja basolateraalis, Cl- kanalid basolateraalis) ja paratsellulaarset teed pidi. Insuliin, glükagoon, paratüroidhormoon jpt võetakse apikaalse plasmamembraani endotsütoosi teel. Proteiinid seonduvad membraanil oleva retseptoriga (megaliin, kubiin), võetakse endotsütoosiga sisse, vesiikulitena liiguvad lõpuks lüsosüümidesse, retseptorid lähevad tagasi membraani ja proteolüütilised ensüümid lagundavad AH-teks proteiinid. AH lähevad edasi verre.
Väljaheide 0,1l KOKKU: 2,8l KOKKU: 2,8l Intratsellulaarne vedelik Ei ole kompaktne vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarne vedelik 4/5 on koevedelik, 1/5 on vereplasma. Lisaks loetakse ekstratsellulaarse vedeliku hulka ka transtsellulaarne vedelik: eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedeli jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2l. Vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel põhjustab osmoos. Akvaporiinid Akvaporiinid on proteiinimolekulid, milles on veekanalid, mille kaudu vee molekulid pääsevad kiiresti rakkudesse, kust vesi edasi liigub koevedelikku. VERI. SÜDA 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Veri on vedel sidekude, mis moodustab 7% kehakaalust
liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik: Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, 18 silmakambrite vedelik, sünoviaalvedelik, peritoneaalvedelik, perikardiaalvedelik jt. Transtsellulaarset vedelikku on kokku 1-2 liitrit. Kehavedelikud: Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid • Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. • Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Tsirkulatsioon ehk liikumine: Vedelikuruumide sees difusioon • Vedelikuruumide vahel:
annaabi.ee 
