suure energiaga. Setete ärakandumine järsak monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse pank pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus kuhjav tegevus, lainetusest tingitud veeosakeste liikumine ulatub veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Hõõrdumise tõttu kaotavad lained rannajoone juures energiat ja neil vaid setteid liigutav jõud Mere geoloogiline tegevus: kulutab tekib järskrannik(abrassoon), transporditegevus, kuhjav tegevus (laugrannik). Rannikul erinevate pinnavormide kujunemine oleneb lainete tugevusest, kivimite vastupidavusest lainetuse suhtes, tektoonilised liikumised(tõusev või laskuv rannik), lainetus(tasandab rannavõlvi, kuhjab, rannavallid, barrid), hoovused(kannavad ära setteid), tuul(luited, kuhjab setteid), merejää(külmudes kaitseb rannikut, kulutab), taimed ja loomad(kinnitavad maapinda juurtega, tallavad maapinda, söövad taimi),
energiaga. Setete ärakandumine järsak monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse pank pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus kuhjav tegevus, lainetusest tingitud veeosakeste liikumine ulatub veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Hõõrdumise tõttu kaotavad lained rannajoone juures energiat ja neil vaid setteid liigutav jõud · Mere geoloogiline tegevus: kulutab tekib järskrannik(abrassoon), transporditegevus, kuhjav tegevus (laugrannik). Rannikul erinevate pinnavormide kujunemine oleneb lainete tugevusest, kivimite vastupidavusest lainetuse suhtes, tektoonilised liikumised(tõusev või laskuv rannik), lainetus(tasandab rannavõlvi, kuhjab, rannavallid, barrid), hoovused(kannavad ära setteid), tuul(luited, kuhjab setteid), merejää(külmudes kaitseb rannikut, kulutab), taimed ja loomad(kinnitavad maapinda juurtega, tallavad
üks eesmärke on tagada kauba füüsiline kättesaadavus tarbijale, kuid nüüdisajal pole see peamine. Lisaks sellele hinnatakse jaotuslogistika efektiivsust veel jaotuslogistika protsessi juhtaja (lead time) ja kulude optimaalse suhtega. Mitmed auto- ja masinatööstuse kohta tehtud uuringud on näidanud, et toodete jaotustegevuses on kõige suurem ajakadu. Näiteks Volvo tehase ühe tootegrupi logistilise protsessi uuringust (VTS–Volvo, 1990) selgus, et toote valmistusaeg moodustab 0,06%, transporditegevus 1,5% ning toote seismine ladudes ja kauplustes 98,4% kogu ajaressursist. Optimaalse jaotustegevuse kavandamine hõlmab optimaalse tasakaalu 20 leidmist tarneaja ja tarnekulude vahel. Tarneaega saaks lühendada kiirema transpordiliigi valikuga, kuid sellega kaasneb ka veokulude suurenemine. Kiiresti riknevate kaupade (puuvili, lihatooted, lilled ) või moraalselt vananevate toodete (elektroonika tooted) puhul on