veerelaagrite võrud, kõrgendatud täpsusega hammasrataste istamispinnad võllidel, sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid. 7 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad, põllutöömasinate hammasrataste istamispinnad. 9 10 Keermelõikurite, puuride, freeside lõikepinnad, vähetäpsete hammasrataste istamispinnad võllidel, põllutöömasinate 11 12 tole-rantsijärguga töödeldud võllid ja teljed. 11 12 Vähetäpsed, näitamata tolerantsidega pinnad.
veerelaagrite võrud, kõrgendatud täpsusega hammasrataste istamispinnad võllidel, sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid. 7 – 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad, põllutöömasinate hammasrataste istamispinnad. 9 –10 Keermelõikurite, puuride, freeside lõikepinnad, vähetäpsete hammasrataste istamispinnad võllidel, põllutöömasinate 11 – 12 tole-rantsijärguga töödeldud võllid ja teljed. 11 – 12 Vähetäpsed, näitamata tolerantsidega pinnad. JÄRELDUS: Õppisin kasutama indikaatorkella ja selle hoidikut ning õppisin kasutama radiaalviskumismõõdikut
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šass...
www.eaei-ttu.extra.hu Variant 1 1) Ehitusmasinate arengu 1 etappi isel: a) elavjõu kasutamine mehhanismide käitamiseks; b) kaasaegsete mas. Prototüüpide ilmumine 2) Masinaks nimetatakse a) mehhanismi b) mehhanismide kompleksi 3) Masina parameetri määrab kõige täpsemini a) tehnoloogilised ja eksplutatsioonilised võimalused 4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat
järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris ja materjalid valis autor oma äranägemise järgi. Mullatööde projekti lähteülesandeks oli sama, mis hoone osades. Objektialuseks
Kobesti tööseade on reeglina kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema süvistamiseks kasut suuremat osa baasmasina raskusjõust. Kinnitusviisilt kasut: a) radiaalset kinnitust b) parallelogramm-kinnitust c) seadistatavat parallelogramm-kinnitust. Kobesti tööseade on reeglina kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema süvistamiseks kasutada suuremat osa baasmasina raskusjõust. Tööorgani tüübid: aktiivsed, passiivsed. 10. Kaevamis-transpordimasinate otstarve ja liigitus. Kaevamis-transpordimasinaid kasut üldjuhul pinnaste lahtilõikamiseks massiivist ja teisaldamiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Peale selle kasut neid veel nt ehituslike puistematerjalide ladustamiseks kuhilatesse, maastiku kujundamiseks, olmejäätmete utiliseerimiseks ja paljudeks muudeks töödeks. Sellesse gruppi kuuluvad: a) buldooserid b) greiderid ja autogreiderid c) skreeperid d) greider- elevaatorid. 11. Buldooserite otstarve ja liigitus
Tõstuki töötsükli kestus 95 87 Tõstuki tootlikkus: Tunnis TEU/h 38 42 vahetuses TEU/vahet 182 202 ööpäevas TEU/öp 546 606 Tabel 7. Tõste-transpordimasinate töötsükli ja tootlikkuse näitajad 9. MEHHANISEERITUD LIINI LÄBILASKEVÕIME KINDLAKSMÄÄRAMINE Mehhaniseeritud liini all võib mõista ka ühe kraanaga varustatud kaid. Ühe mehhaniseeritud liini ööpäevase läbilaskevõime saab leida järgmiselt: kkh Lmöp 1
- laaditud treileriga manööverdamine; - laaditud treileri lossimiskohta transportimine; - treileri veduki järelt lahtihaakimine; - tühja treileriga manöövrdamine; - tühja treileri laadimiskohta transportimine. Rulltreileri töötsükli arvutamisel tuleb arvestada, et treileri laadimise-lossimise ajal saab veduk teisi treilereid vedada, samuti tuleb arvestada mitu treilerit on korraga kasutusel jms. Ka teiste tõste-transpordimasinate töötsükli ja tootlikkuse leidmiseks vajalikud näitajad saab kokkuvõtlikult esitada tabelites (vt tabel 13). Tabel 13 Tõstuki operatsioonielementide ja töötsüklite kestused ning tootlikkused erinevatel laadimis-lossimisvariantidel
maksimaalsest ladustamiskõrgusest. Juhul, kui ladustatav materjal põhjustab horisontaalkoormust, leitakse see kasutates mahutite horisontaalkoormuste määramise juhiseid*). Kõik ladude täitmise ja tühjendamisega seotud mõjud tuleb võtta arvesse. (3) Tootmispindade koormus koosneb masinate, seadmete ja muude tootmiseks vajalike vahendite kaalust, samuti kraanade ja kindlaksmääratud sõiduradadel liikuvate raskete mootorveokite jms. kaalust. Tõste- ja transpordimasinate kaalu ei tohi modelleerida ühtlaselt jaotatud koormusena, vaid tuleb määrata täpsemalt. (4) Koormused kasutuspiirseisundi arvurusteks määratakse lähtudes ekspluatatsioonitingimustest ja konstruktsioonidele esitatavatest nõuetest. Projekteerimise alused 52 7. Katused 7.1 Liigitus (1) Katused jagatakse sõltuvalt nende võimalikust kasuskoormusest järgmistesse gruppidesse:
Olulise osa logistika ja tarneahela juhtimise sisust moodustab protsessi- ja operatsiooni- juhtimine. Protsesside tõhusa kavandamise, käivitamise ja juhtimiseta on võimatu saavutada edu nüüdisaegsete tehnoloogiate, transpordimasinate ja infotehnoloogia kasutamisega. Riigisisene ja rahvusvahelises ulatuses toimuv ostmine, transport ja ladustamine on mõel- damatud õiguslike regulatsioonideta. Eriti tähtsad on rahvusvahelises ulatuses kehtivad õigus- likud regulatsioonid mitmesuguste konventsioonide, eeskirjade ja üldtingimuste kujul. Enamik
annaabi.ee 
