keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele, tehnoloogilisele innovatsioonile, taastuvkütuste kasutamise osakaalu suurenemisele ja "saastaja maksab" printsiibi järgimisele, mille kohaselt loodusvarade tarbimise ja jäätmete tekitamise eest maksab nende tarbija ja tekitaja. Samuti püüeldakse keskkonnavaenulikest subsiidiumidest loobumise poole. Üheks oluliseks sammuks selles suunas on 01.01.2006 jõustunud keskkonnatasude seadus Keskkonnakaitselised majandushoovad: ·energia- ja transpordimaksud, ·loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, ·saastekvootidega kauplemine, ·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU Nimetatud keskkonnatasude maht on
Eestis 20 % aktsiisimaks tarbimismaks teatud kaupadele, nt. tubakas, alkohol, mootorikütus, pakend, elekter. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tulevikus võiks maksustada suhkru ja rämpstoidu. Hasartmängumaks -tarbimismaks, maksab korraldaja tollimaks maamaks ? (on ka otseste maksude loetelus) maksab maa omanik, kasutaja, hoonestus- õiguse omanik. Laekub KOV-le. Kehtestatud on ka saastetasud, maavara kaevandamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, transpordimaksud Perspektiivis võib tulla ummikutasu, teekasutustasu, sõiduautode maks, lennureisimaks. Ummikutasu on Stokholmis. Kella 6.30-18.29 kesklinna sisenevad autod maksavad teatud summa. Numbrimärk pildistatakse. Maksu ei maksa välismaa numbrimärgiga autod, taksod, bussid, invaliidiautod, alarmsõidukid, sõjaväemasinad, hübriidmootoriga autod. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse,
keskkonnatasu – keskkonnakasutuse hind „Saastaja maksab“ – kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise või saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks, ei kanta üle ühiskonnale, vaid neile, kes saaste põhjustasid ökoloogiline maksureform – maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega (energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis), transpordimaksud (raskeveokitele, mootorsõidukitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, jäätmekäitlus, pakendid, maavarad)) keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: o maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) o subsideerimine (pankade, finantsasutuste mõjutamine) o sisse- ja tagasimaksed (taara, pandipakendid) o turu loomine, müüdavad saasteload
arendamist juhib KKM ja näited. Keskkonnanormatiivid Eestis. Keskkonnaload. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. Loodusvara kasutusõiguse tasu. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle näited. Saastetasu. Saastetasu rakendusvaldkonnad. Tasumäärade kehtestamine. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaksu liigid (energiamaksud, transpordimaksud, saastamise ja loodusvara kasutamise maksud). Erinevate keskkonnamaksude osakaalud Eestis. Loodusvara kasutusõiguse tasu määrad ja nende muutus. Näitd. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses (administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve). Maksustamine, subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Näiteid
maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Ökomaksureformi eesmärk on muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, vähendada energeetika keskkonnakahjulikkust, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud – riigilõiv mootorsõiduki kasutamise eest Saastemaksud – maks saaste heitmise eest välisõhku, pinnasesse, põhjavette või veekogusse. Ressurismaksud ehk loodusvara kasutamise maksud – maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse
1 kategooria haruldased liigid, piiratud alal esinevad, väljasuremisoht (euroopa naarits, ebapärlikarp, kassikakk) 2 kategooria ohustatud, arvukus väheneb, võivad sattuda väljasuremisohtu ( harilik jugapuu, säga) 3 kategooria hetkel tavalised, kuid võivad muutuda ohustatuks (atlandi tuur, pähklinäpp) Endeem saarema robirohi Keskkonnamaks maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik. - Energiamaks - Transpordimaksud Saastemaksud: saastetasu saasteainete hetimisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kõige suurem keskkonnamaksude maksja on maismaaveonduse tegevusala (kütuse aktsiis) Kodumajapidamised, energia Keskkonnatasu seadus - Loodusvarade säästlikku kasutamist Keskkonnatasu keskkonna kasutusõiguse hind Keskkonnatasu - Kohustuslik makse - KIK - Maksab tootja - Läheb tootmiskuludesse Keskkonnamaks
Ida-Euroopa riigid. Maksu ja tasu erinevus - Kaudne või otsene kasu maksumaksjale, Otstarve, Omahinnale lisaks või omahinna sisse. Tasu kajastumine omahinnas motiveerib ettevõtet saastet vähendama talle kõige sobivamal viisil, soodustades innovatsiooni ja saavutades selliselt parem positsioon hinnakonkurentsis. Keskkonnamaksude ja tasude liigid : OECD (1999) - Emissiooni-, toote- , kasutusmaksud ja tasud, EK, OECD ja IEA (European Commission 2005), Energiamaksud , Transpordimaksud , Loodusvarade kasutamise ja saastamisega seotud maksud, saastemaksud ja ressursimaksud (Eurostat 2001. Keskkonnamaksude ja tasude eelised : Keskkonnakahju kui välismõju sisestamine toodete, teenuste ja tegevuste hinda . Teoorias on saaste vähendamise ühiskondlik kulu madalaim (Stiglitz 2000). Eelnev võimaldab saavutada keskkonna eesmärgid kõige madalama võimaliku kuluga. Stiimulid tarbijatele ja tootjatele oma käitumisharjumuste muutmiseks ,
vee erikasutusõiguse tasumäärad kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad o keskkonnaminister kehtestab: harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse tasumäärad jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad keskkonnamaksu liigid: o energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) o transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele) o saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhusaaste, veesaaste, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid) o keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: o ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist
· Võimalikult vältima reostust ja jäätmeteket · Tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toodetele parimad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel Keskkonnamaksud: · Saastetasud saasteainete heitmisel õhku, vette, pinnasesse · Ressursitasud maavara kaevandamine, vee erikasutusõigus, kalapüügiõigus · Energiamaksud kütuse-, elektriaktsiis · Transpordimaksud raskeveokimaks, sõidukite registreerimine · Saastekvootidega kauplemine · Maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele Kui tegevus on maksustatav, peab ettevõtja: · Pidama arvestust maksustamise objektiks oleva tegevuse mahtude jm kohta · Esitama regulaarselt loodusvara kasutamise tasu või saastetasu aruande · Maksma regulaarselt loodusvara kasutamise või keskkonna saastamise eest Keskkonnajuhtimissüsteem on mõeldud organisatsioonide keskonnategevuse:
Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. Ökomaksureformi eesmärk: On muuta maksusüsteemi, et väärtustada ja kasutada säästvalt loodusvarasid ja keskkonda, arendada taastuvenergeetikat, tõsta energia- ja ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust. Keskkonnamaksu liigid: Energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud); Transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele); Saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Keskkonnamaksud Eestis on kütuseaktsiis, raskeveokimaks ja pakendiaktsiis. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil. V
• Turupõhised meetmed • Kauplemissüsteemid • Keskkonnamaksud • Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk! (tihti ka erineva eesmärgiga maksud, nt kütuseaktsiis ja pakendiaktsiis) Statistiline liigitus ELs: -Energiamaksud -Transpordimaksud -Saaste- ja ressursimaksud/tasud Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks Saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsii Energiamaksud — kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud — raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest Ressursimaksud — maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu,
Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaks- on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks. Keskkonnamaksu liigid: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). Suurimad keskkonnamaksude ja tasude maksjad. Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid: 1. Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist, 2.Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist 3. Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist 4
Kuna keskkond on järjest suureneva tootmise tõttu suurema reostusega koormatud, on vajalik rakendada majanduslikke hoobasid saastekoormuse vähendamiseks, näiteks: saastemaksud: saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogusse ja pinnasesse, pakendiaktsiis ressursimaksud: keskkonnatasu vee erikasutusõiguse ja kalapüügiõiguse eest energiamaksud: kütuseaktsiis, elektriaktsiis transpordimaksud: raskeveokimaks, riigilõiv sõiduautode registreerimise eest 23. Süsteemi mõiste. Keskkond kui süsteem. Süsteem on rühm teineteist mõjutavaid komponente. Süsteem peab olema keskkonnast selgelt eristatav. Süsteemi määratlemiseks puudub ühtne kriteerium, see sõltub konkreetsetest tingimustest. Süsteemide klassifikatsioon lähtuvalt termodünaamika I seadusest 1) Avatud süsteem vahetab keskkonnaga nii ainet kui
Uued maksuobjektid seoses kliimamuutustega (tuumareaktori kütus, lennuliiklus, CO2 variandid). LIIGITUS: Keskkonnamaksude liigid: Emissioonimaks, Teenustemaks, Kaudsed maksud, Administratiivmaksud, Maksude diferentseerimine. Eesmärgi ja kavandamise alusel liigitatakse: Ergutusmaksud, Kulude katmise maksud, Keskkonnalased fiskaalmaksud. Eurostat: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamisega seotud maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid). KESKKONNAMAKSUD EESTIS: Eestis on kasutusel mõiste keskkonnakaitselised laekumised = keskkonnatasud, riiklikud maksud, kahju hüvitamised. Riiklikest maksudest on Eestis keskkonnamaksudeks loetud kütuseaktsiisi, elektriaktsiisi, pakendiaktsiisi,
Raha kasutamine · EL õigusaktide nõuete täitmiseks · Reoveekäitlusprojektid · Prügilate ehitus, sulgemine, saneerimine, nõrgvete puhastus · Keskkonnateadlikkuse tõstmine Üldine põhimõte · Tuleb mõjutada neid, kes saavad midagi teha, s.o loodusvarade kasutajaid ja saastajaid, seega tasu; · vähemalt 2015. aastani peaksid säilima keskkonnatasud. Keskkonnamaksud · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) · transpordimaksud (automaksud, teemaksud-raskeveokimaks) · saastetasud · loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki · MÕJUTADA KÄITUMIST · SAADA TULU Saastekahju hüvitised · Rahaline kompensatsioon · Tasuvad kui paiksetest saasteallikatest välisõhku viidavad kogused on suuremad kui lubatavad või milliseid aineid ei ole märgitud saasteloas
annaabi.ee 
