organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel), tähtsus: veeringe ja sademete teke, ühtlustab õhutemperatuuri. maapinna lähedal akvatoriaalses kliimavöötmes, veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemp kõikumised vähenevad. Metaan: satub atmosf lagunemisprotsesside tõttu, märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatus, tähtsus: on põlev gaas, kasut keemiatööst, kasvuhoonegaas
vähetoidulisedPLANKTON e hõljum on vees hõljuv (väikesed loomad; ränivetikad) BENTOS e põhjaelustik (kalad, haug, koha, ahven)NEKTON e ujum on vees aktiivselt liikuvad loomadMis on veekogu isepuhastusvõime?St. Et reoained vees muutuvad järk- järgult kahjutuks organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Tugevalt reostatud veekogus ei taastu endine elustik ka siis kui reostumine lakkab.AINERINGEDVeeringe- vesi aurub veekogudest, mullalt ja taimede transpiratsioonil, koguneb atmosfääri ja kondenseerub pilvedeks. Sealt sajab lume või vihmana maha, mis imbub mulda ja sealt edasi põhjavette. Mullavett saavad kasut taimed, mööda ojasid ja kraave saavad loomad joogiks vettSüsinikuringe- süsihappegaasi, vee ja päikeseenergia abil loovad rohelised taimed orgaanilisi aineid. Süsinik moodustab orgaanilise aine. Surnud loomad ja taimed lagundatakse bakterite ja seente poolt.. minevikus on
Transpiratsioon alandab temperatuuri, kuna vee aurustumisel eraldub suur hulk energiat. See protsess on oluline lehtede temperatuuri stabiliseerimisel ka Eesti kliimas. Kuid taim saaks küllaldase hulga mineraaltoitaineid kätte ka vähesema intensiivsusega transpiratsiooni puhul ning lehe temperatuuri tõusu saaks piirata ka muudmoodi (näiteks lehe karvastiku tihendamisega) ja tihti ei ole ka lehtede temperatuuri alandamine tingimata vajalik. Transpiratsioonil väljub taimest tunduvalt rohkem vett, kui oleks taimele kasulik. Seepärast arvatakse transpiratsioon CO2 ja O2 omastamisega kaasnevaks kõrvalnähtuseks, mis taimele on pigem rohkem kahjulik, kui kasulik. 9
transpiratsiooniks kuluva veega, see on ligikaudu 1000 korda väiksem. Transpiratsiooniks kuluva vee hulk oleneb liigi bioloogilistest iseärasustest, vee rohkusest ja ümbritseva keskkonna tingimusest. Mulla vee vähesuse korral ka transpiratsioon väheneb, näiteks kuivas kliimas transpiratsiooni intensiivsus väheneb 30 kuni 70 protsendini, võrreldes selle intensiivsusega täielikult veega varustatud mulla korral. Üldine veekadu transpiratsioonil ei olene ainuüksi transpiratsiooni intensiivsusest, vaid ka lehtede hulgast, nende pinnast: mida lopsakamalt liik kasvab, seda suurem on ka veekadu.(Laas 1967) Suurim tähtsus taimede elus on siiski tilkvedelal veel. Aastane sademete hulk metsatsoonis ulatub 500-700 mm-ni. Osa neist sademetest kasutavad ära taimed, osa aurustub, osa aga satub mulla kaudu põhjavette.(Laas 1967) Talvituvatele taimedele, eriti eksootidele, on tähtis lumikatte paksus. Sageli külmuvad
Nt. veelembelised kuused asenduvad mändidega, mis suudavad ka kuivades oludes vett hankida ja elada. Samas sagenevad happevihmad (NOx tõusuga), mis halvendab muldade kvaliteeti ja mõjub metsa pindalale negatiivselt. 1) fotosüntees suureb just C3 taimedel (Rubisco efektiivsem) 2) kasv suureneb, samas kui mineraalaineid väheneb, siis hakkab taim rohkem juuri kasvatama 3) fotosünteesiv lehe pind suureneb 4) lehed vananevad kiiremini 5) vee kasutamise efektiivsus tõuseb (assimileeritud CO2/ transpiratsioonil kulunud vee hulk) 6) saagikus võib tõusta vegetatsiooniperiood pikeneb. 10. Millised kaks keskkonnaprobleemi on seotud osooniga? Toimub stratosfääri osoonikihi hõrenemine (nt CFC mõjul). Osoon moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hõredalt. Mida lühem on
deformatsioonienergia kandja, mis hiiglaslik merelaine. tekib energia kiirel vabanemisel. ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastik(78%)- tekib orgaanilise aine lagunemisel. Hapnik(20%)- tekib taimede fotosünteesil. Süsihappegaas(0,03%)- tekib hingamisel, põlemisel, vulkaanipursete tagajärjel, lagunemisel. Veeaur(0,5-4%)- tekib aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, eraldub vulkaanipursetel ja kuumaveeallikatest, fossiilsete kütuste põletamisel, hingamisel. 2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist? Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem vett aurub aluspinnalt. 3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, startosfääris tõuseb, mesosfääris langeb kiiresti, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a
4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel Mulla teket ja arengut mõjutavad tegurid on lähtekivim, rohelised taimed, mikroorganismid, kliima, reljeef, aeg ja inimetegevus. Bioloogiline aineringe tagab uue orgaanilise aine juurde tekke mullas. Väga oluline koht mullatekkes on taimedel, sest taimed ja ka mõned mikroorganismid sünteesivad primaarset orgaanilist ainet. Taimed mõjutavad mulla teket nii kasvu ajal tarbides, transpiratsioonil kui ka pärast surma, ladestudes varena. Seega aitavad aktiivselt aine ja energia muundumisele ning ümberpaiknemisele kaasa kõrgemad taimed. Loomad muundavad orgaanilist ainet ja aitavad kaasa mulla mineraliseerumisele, selle tulemusena tekivad mulla horisondid. Mullatekke oluliseks mõjuriks on kliima, mis kujundab mulda sademete, atmosfäärigaaside, veeauru ja päikesekiirguse kaudu. Esineb otsest mõju,
pinnaühikul? Enamik lehe lämmastikust asub fotosünteesi ensüümides ning peamiselt RUBISCOs. Seetõttu siin ka seos lineaarne. 5. Kuidas sõltub taime juurerakkude hingamise intensiivsus mulla temperatuurist ja hapniku hulgast mullas? Millistel temperatuuridel taluvad taimed üleujutusi paremini ja miks? 20..25`C juures. Mulla temperatuuri alanedes aeglustub vee imamine juurtesse niivõrd, et ee ei kata enam veekadu transpiratsioonil. Külm muld on füsioloogiliselt kuiv, külmades muldades halveneb ka mineraalne toitumine ja mineraalainete ümbertöötamine juurtes. õhuvaestes muldades (üleujututatud kohtades) kasvavad taimed halvasti mitte niivõrd veeliia, kuivõrd õhupuuduse tõttu. – kobestada, õhustada mulda. 6. Milliste mehhanismide abil liiguvad mineraalainete ioonid mullast taime? Kolm võimalikku viisi
1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja
moodustab lehe sisepinna. Kobekude on kohastunud gaaside vahetuseks. Õhulõhede kaudu siseneb välisõhk, tungib sügavale leherakkude vahele. Ksüleem lehe juhtkimbus on ülalosas, floeem alaosas. Lehtede tähtsaim funktsioon on fotosüntees, mille põhiprodukt on tärklis, eraldub hapnik. Vabanev hapnik eraldub atmosfääri, mida kasutatakse hingamiseks. FS kasutatakse väike osa lehtedele langenud energiast, suurem osa energiast neeldub ja kasutatakse transpiratsioonil. Selle tulemusena toimub taimes pidev veevool, 1 kg kuivaine moodustamiseks kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent. Paljunemisviisid: Suguta paljunemine uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast Vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2- aastased taimed vegetatiivselt ei paljune. Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis
suurema fotosünteesi intensiivsuse võrreldes C3 taimedega. C3 taimedel peavad olema õhulõhed avatud, et CO2 pääseks taime ja saaks toimuda fotosüntees. C4 taimed seovad PEP karboksülaasiga CO2 mesofülli rakkudesse ja moodustub oksaalatsetaat. Oksaalatsetaat konverteeritakse malaadiks ja transporditakse lehe juhtkimpe ümbritsevatesse rakkudesse. Seal dekarboksüleeritakse malaat. Nii saadakse CO2, mida saab edasiselt kasutada Calvini tsüklis. Kaod on väikesed transpiratsioonil (õhulõhed kinni) ja fototranspiratsiooni toimumine on väiksema sagedusega PEP karboksülaas transpordib CO2 kiiresti sisse ja viib ta otse Rubisco juurde fotosünteesiks. Mitokondris ja kloroplastis. 61. Nimetage 3 CAM taimede fotosünteesi iseärasust mis võimaldavad kasvu ekstreemselt kuivades mulla ja atmosfääri tingimustes Õhulõhed on avatud vaid öösel, päeval on suletud. Öösel toodetakse PEPi glükolaatses rajas ja PEP karboksülaasi abil seotakse CO2
muutumine). hv (valgus) -> H+ ATPaas suureneb -> Vm (membraanipotentsiaal) väheneb -> [K+] suureneb, [sahharoos] suureneb, [malaat] suureneb, [Cl-] suureneb -> veepotentsiaal väheneb -> P(turgor) suureneb -> õhulõhed avanevad 53. Miks veepuuduse tekkimisel taimi pritsitakse ABA lahusega? Sest ABA viib õhulõhede sulgumiseni ja nii ei lähe vesi taimedest transpiratsioonil kaduma. 54. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? ABA toimega kaasneb sageli ka kiire (mõne sekundiga toimuv) Ca 2+ kontsentratsiooni kasv tsütoplasmas. Suurenenud Ca 2+ kontsentratsioonil aktiveeruvad teatud Ca sõltuvad proteiini kinaasid ja inhibeerivad H+-ATP-aasi. See põhjustab membraanide depolariseerumist ja anioone väljutavate kanalite avanemist, mis omakorda veelgi vähendab membraanipotentsiaali ja kutsub esile
lähemate aastate jooksul ei teki raiesmikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised - lihtsam, odavam; on tagatud juurte normaalsem areng.
külvamise ja puude istutamise (sinika, karusambla kkt.) või erosioon tk/ha. võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele (sambliku, kanarbiku kkt.); *Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha. kaasaaitamiseks; Metsa raiumise järel intensiivistub Puuliigi valik 2) puuseemnete külvamine; soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on Metsakultuurid võivad koosneda ühest puuliigist 3) puude istutamine; oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades (puhtkultuurid) või mitmest puuliigist 4) metsakultuuri hooldamine; aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja (segakultuurid). 5) loodusliku uuenduse tekke ja arengu vallandub erosioon. Segakultuurid on:
1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride hea kasvamamineku eeltingimus on antud kasvukohale õige puuliigi ja kultiveerimismeetodi valik. Metsakultuur rajatakse kas külvi või istutuse teel. Külvi eelised - lihtsam odavam parem mehhaniseerida
annaabi.ee 
