ni s mi vabadusaste Liikuvate lülide arv: 1 – vänt, 2 – keps, 3 – liugur. Kinemaatiliste paaride arv: Kõrgemad paarid puuduvad. Neli madalpaari: pöörlemispaar O (liikumatu lüli ja vända vahel), pöörlemispaar A (vända ja kepsu vahel), pöörlemispaar B (kepsu ja liuguri vahel), translatsioonipaar liuguri ja liikumatu lüli vahel. Seega väntmehhanismi vabadusaste W 3* n 2* p5 p4 3*3 2* 4 1 2. Punkti A koordinaadid xA = OA*cos = 40*cos yA = OA*sin = 40*sin Kui =130, siis xA = 40*cos = 40*cos 130 -25,7 cm yA = 40*sin = 40*sin 130 30,6 cm 3. Punkti B koordinaat xB = OA*cos+AB*cos = 40*cos+110*cos Siinus teoreem
teisendamine süsteemi väljundilüli soovitud liikumiseks. Mehhanismid konstruktsiooni järgi · Varbmehhanismid · Hammasmehhanismid · Hõõrdmehhanismid · Kiilmehhanismid · Kruvimehhanismid · Nukkmehhanismid · Painduvate lülidega mehhanismid Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb vändast, kepsust, liugurist ja kinnislülist ehk juhikust. Neljast kinemaatilisest paarist üks on translatsioonipaar ning ülejäänud on ratsatsioonipaarid. Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt siis liuguri keskmine kiirus noo sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r Nukkmehhanismid Lihtsamad, tasapinnalisemad, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kahest liikuvast (vedav lüli-nukk ja veetav lüli- tõukur ja nookur) ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide
Fz kahe ristuva telje Ty Fx Fz Translatsioonipaar. V 5 1 TR Tx Translatsioon piki ühte telge Ty Tz Fx
Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni. Skeemil näidatakse kinemaatilised paarid tingmärkidega. MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager