lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused:
lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud – kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused:
14 - Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Regulatoorne funktsioon: - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; - reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). - histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 10. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud
lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12-14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused:
lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Varufunktsioon: taimede seemnetes ja viljades (nt ubades on u 30% valku). Üldjuhul organismid (eriti loomad) valke tagavaraks ei kogu. Varufunktsioon avaldub ka nende valkude puhul, mis on määratud erinevale organismile toiduks (nt munavalge 12- 14% vesilahus, piima varuvalgud kaseiinid). 10. Regulatoorne funktsioon: 1) valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; 2) reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). 3) histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 11. Toksilisuse funktsioon: Organismi ühenditest on just osa valke kõige toksilisemad (nt bakterite toksiin botuliin (botulismi tekitaja) toimib närvisünapsidele blokeerides närvi ülekande. Madude mürgid on toimelt kahesugused: 1) kesknärvisüsteemile toimivad (nt kobra mürk)
annaabi.ee 
