tegeleb transkriptsiooni elongatsiooniga ning 1/3 on seotud 70-ga. Kuigi 70 molekulide rakusisene hulk statsionaarses faasis ei lange, tõuseb statsionaarse faasi rakkudes ES poolt initsieeritud transkriptsiooni tase. Statsionaarses faasis suureneb S kogus 250 300 molekulini raku kohta. See on ikkagi ainult 30 35% 70 tasemest. Seega peavad sigma faktorid vaba RNA polümeraasiga seondumiseks omavahel konkureerima. T. Nyströmi laboris näidati, et S üleekspressioon põhjustas transkriptsioonitaseme langust 70-sõltuvalt promootorilt ja vastupidi, 70 üleekspressiooni korral langes transkriptsioon S-st sõltuvatelt promootoritelt. Ka "kuumashoki" vastusel osalev 32 konkureerib 70-ga. Hiljuti identifitseeriti valk Rsd (regulator of sigma D), mis seondub spetsiifiliselt 70-ga, toimides anti- sigma faktorina. Seondumine toimub piirkonda, mis kattub promootorite 35 heksameerset järjestust äratundva domääniga
mitte, on pärast replikatsiooni lõpuni jõudmist (runout replication) rakus paaris või paaritu arv genoomi ekvivalente. Paaritu arv viitab DNA replikatsiooni asünkroonsusele. DnaA tase rakus 1) Totaalne rakusisene DnaA tase hoitakse erinevatel kasvukiirustel konstantsena. dnaA geeni ekspressioonitase tõuseb, kui rakkude kasvukiirus suureneb. Aeglasemalt kasvavates toitainete vaeguses olevates rakkudes suureneb ppGpp hulk, mis viib transkriptsioonitaseme dnaA promootoritelt alla. 2) DnaA valgu puhul on kirjeldatud autoregulatsioon. dnaA geenil on 2 promootorit ning nende vahel on DnaA seondumise järjestus. DnaA seondumine sellele järjestusele represseerib transkriptsiooni 1p promootorilt. 3) dnaA promootorregioonis on mitu GATC saiti. Transkriptsioon promootorilt 2p on represseeritud, kui GATC saidid on metüleerimata. dnaA geeniga samas operonis asuvad veel geenid, mis kodeerivad RNA polümeraasi subühikut, DNA
annaabi.ee 
