ning histoonide umbes kerinud DNA-st. Pluss nukleosoome ühendab omavahel H1 ülesanne on pakkida DNA-d nukleosoomide keemiline modifitseerimine mõjutab kromatiini pakkimistaset ja geeni ekspressiooni. Nukleosoomide keemiline modifitseerimine seisneb histoonide N- terminuste otsas olevate aminohappejääkidele mitüül-, akutüül- või fosfaatrühma lisamisel. Kui atsetüleerida Lys, siis DNA ja histoonide vahelised sidemed nõrgenevad !pakkimistase langev ning transkriptsioonifaktoritel on sinna hõlbsam liigi pääseda ning geeni ekspressioon võib alata. Kui aga metüleenida Lys ja Arg, siis see neurtaliseerib nende positiivsed laengut ning inhibeerib geeni ekspressiooni. Seri fosforüülimine sammuti pakib DNA veelgi tihedamini kokku ning geeni ekspressioon on takistatud. ! 9. Splaisseosoomi keemiline ehitus ja talitlus. Mis on alternatiivne splaissing ja mis on selle bioloogiline tähtsus? ! Splaissosoom koosneb snRNA-dest (small nuclear RNA) ja valkudest
TATAAAA. Teised konserveerunud elemendid on CAAT box ja GC box. Transkriptsioonifaktorid on valgud, mis inistsieerivad või reguleerivad eukarüootsetes rakkudes trankriptsiooni. Transkriptsioonifaktorid sisaldavad DNA-ga seonduvat järjestust, mis seondub 8-15 nukleotiidi pikkuste spetsiifiliste DNA aladega ning transaktiveerivat järjestust, mis enamasti võimaldab sondumist RNA polümeraasi siduvate valkudega. Lisaks nendele aladele on transkriptsioonifaktoritel mitmeid ühiseid ehituslikke elmente ja selle alusel jagatakse :need järgnevalt: · heeliks-pööre-heeliks (helix-turn-helix) motiiviga valgud · homeodomääni valgud · heeliks-ling-heeliks (helix-loop-helix) · "Tsinksõrme" (Zn-finger) sisaldavad valgud · aluselised leutsiini tõmlukku (leuzine zipper) sisaldavad valgud · POU-domääni valgud · steroidhormoonide retseptorid Inimese mitokondriaalne genoom
Kui aktivaatorid sobivad omavahel, siis produktiivne transkriptsiooni kompleks. Kui aktivaatorid ei sobi, siis mitte produktiivne transkriptsiooni kompleks ja sünteesitakse ainult paar esimest nukleotiidi (poolik). Hulkraksete eukarüootide geenide kombinatoorne regulatsioon 62 Iga geeni avaldumiseks on vaja mitut hulka erinevaid transkriptsioonifaktoreid. Neil peavad ka omad geenid olema. Vajalik transkriptsioonifaktorite õige kombinatsioon. Transkriptsioonifaktoritel peab olema kooperatiivne toime – kõik peavad samal ajal õiges kohas olema. Kasutatakse aktivatsioonikompleksi. Igale aktivaatorile kindel DNA järjestus. Aktivaatori kombinatoorika kaudu on väheste aktivaatoritega võimalik reguleerida rohkem geene Eukarüootide repressorid Repressorid töötavad erinevatel viisidel ja reguleerivad geene erineval moel. Ühed konkureerivad sama seostumiskohaga. Teine võimalus on inhibitsioon – mõlemad
annaabi.ee 
