tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P poiss-NOM mees-ACC lööb
tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P poiss-NOM mees-ACC lööb
tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P poiss-NOM mees-ACC lööb
Seisundimäärus Keerasin ukse lukku Uks on lukus Keerasin ukse lukust lahti Ajamäärus Olen juunist Olen juulis maal Olen juunist augustini maal augustini maal 24. Milles seisneb suhtereegel? Suhtereegel Mõned määrused käivad intransitiivses lauses alusega tähistatu kohta, transitiivses sihitisega tähistatu kohta. Kohamäärus 8 Nt koera sihtkoht: Koer läks õue (intransitiivne lause, koer on alus) Peremees saatis koera õue (transitiivne lause, koer on sihitis) Seisundimäärus Nt liha sihtseisund: Liha kees pehmeks (intransitiivne lause, liha on alus) Kokk keetis liha pehmeks (transitiivne lause, liha on sihitis)
Nominatiiv-akusatiivne - akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel). Sel juhul on sihitislikus lauses, kus on nii agent, kui patsient agent tavaliselt nimetavas käändes ja patsient mingis markeeritud käändes. Kui ka mittesihitislikus lauses on alus markeerimata, nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): b) Isa sõi pudru ära. A P Absolutiiv-ergatiivsed - on keeled, milles sihitisliku lause osalejad on markeeritud erinevalt
Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Loetakse raamatut (*Jaani poolt) Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiivakusatiivne süsteem (2) absolutiivergatiivne süsteem Nominatiivakusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited cd) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puer hominem planxit. A P
annaabi.ee 
