Kuidas nad erinevad? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv- ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. Patsient vastab akusatiivkeele sihitisele. Agent vastab subjektile. S nominaalfraas, millele vastab subjekt inglise intransitiivses lauses. A nominaalfraas, millele vastab subjekt transitiivlauses. P nominaalfraas, millele vastab objekt transitiivlauses. Keeltes on 2 lause põhitüüpi: 1) Poiss magab. sihitist pole, seega intransitiivne lause. ,,Poiss" = ainus nominaalfraas. 2) Poiss keedab suppi. ,,suppi" = objekt, ,,poiss" = subjekt, nominatiivis nominaalfraas. Intransitiivsed verbid jagunevad 2 rühma, st on duaalne strateegia intransitiivse lause argumendi vormistamisel: 1) Mitteergatiivsed verbid on süvasubjekt (jooksma, laulma)
määrused, predikatiiv - öeldistäide) Lauseliige on kogum (Nominaalliikme – nimisõna on põhisõna) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikmed on raskesti defineeritavad, sest erinevates keeltes funktsioneerivad nad erinevalt. Nominatiiv- ja ergatiivkeeled • Subjekti/objekti problemaatilisus – ema peksab isa (kes keda?) - S – subjekt intransitiivses (sihitu, kus pole objekti; nt poiss magab) lauses - A – agent transitiivlauses (sihiline lause; nt poiss lööb palli) - P – patsient transitiivlauses (nt poiss lööb PALLI) Poiss (S) magab Tüdruk (A) sööb saia (P) --- st A ja P on vaja eristada, et aru saada Ergatiiv – sihilise lause subjektikääne Nominatiiv-akusatiivkeel – [A, S] [P] intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause agent markeeritakse ühtemoodi ja neist erinevalt markeeritakse transitiivse lause patsient.
Transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused ning laused, milles öeldise juures sihitis puudub, on intransitiivlaused. Transitiivsed verbid võivad esineda ka intransitiivses lauses ja vastupidi, näiteks: sihiline verb laulma intransitiivlauses ehk ilma sihitiseta: Nad laulsid kõvasti ja valesti, vrd Nad laulsid koledaid laule; sihitu verb elama transitiivlauses ehk sihitisega: Igaüks elagu oma elu, vrd Igaüks elagu seal, kus tahab. Süntaktilised seosed: *Tasandiseosed: 1. Rinnastav kaks võrdset üksust N. Minu lemmikud on vaarikamoos ja maasikakompott. ___ ja ___ - ükski lauseosa ei valitse teise üle, nad asuvad samal tasandil; 2. Alistav üks keeleüksus allub teisele, st üks on põhi teine laiend. N. haruldaselt (laiend) varajane (põhi). ___ ___ - üks lauseosa on teisest sõltuv 1
annaabi.ee 
