elavad kahte elu, päeval koolis ja öösel tänavail. Kuigi jaapanis on 1957. aastast prostitutsioon keelatud) Inimkaubandust soodustab ka globaalne nõudlus odava, kergesti mõjutatava ja illegaalse tööjõu järele. Kuidas puudutab see Eestit? Eestit mainiti sellel konverentsil mitmel korral koos teiste Balti riikidega ning seda mitte positiivses valguses. Eestit mainiti kui allikariiki, kust algab paljude inimkaubandusohvrite teekond. Samuti peetakse Eestit transiitriigiks, kust läheb läbi paljude inimkaubandusohvrite teekond. Huvitaval kombel on Eesti kogemus aga just vastupidine. Statistika kohaselt on inimkaubanduse ohvrite arv üsna väike. Väikese ohvrite arvu taga võib olla väikeriigi omapära siin on raske pikemat aega anonüümselt tegutseda. Probleem on siiski olemas, kuid mitte sellisel tasemel, nagu rahvusvahelisel tasandil väidetakse. Kuid miks ei ole suudetud seda asjaolu kommunikeerida Eestist väljapoole? Miks peetakse Eestit siiani
Osad intervjueeritud eksperdid leidsid, et Eestit ei saa transiitmaana käsitleda, kuna Ida- Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse minekuks ei ole vaja tulla läbi Eesti, kus piirivalve on tehniliselt enam arenenud kui mitmetes teistes endistes sotsialismimaades. Samas väitsid mitu eksperti vastupidist, kuna Eestil on hea laevaühendus Rootsi ja Soomega. Varasemalt avaldatud analüüsides võib leida kinnitust arvamusele, et vähesel määral on Eesti ka transiitriigiks Ida-Euroopast Läände (vt näiteks JHU SAIS 2003). Alaealistega seotud juhtumeid uurimuse käigus välja ei tulnud. Sihtriigina nähakse inimkaubanduse kontekstis Eestit enam, kuna Eesti majanduslik olukord on mitmetest Ida-Euroopa riikidest parem. Alaealiste Eestisse kaubitsemise kohta tuli intervjuudest esile vaid üks juhus, mis puudutas ka ajakirjanduses kajastamist leidnud Läti tütarlapse Tallinnasse bordelli toimetamist (juhtumi kirjeldust vt peatükist 6)
Nüüd peab ka Eesti riik näitama üles mõistvat suhtumist pagulastesse. Kõik pagulased ei ole terroristid ja arvatakse, et 90% on majanduspagulased, kes otsivad paremat elukeskkonda. Avalikkus ei saa aru, kes on kes ja sellele on suur vastuseis. Sissejuhatus (jätk 2) Eesti peab olema valmis pagulaste vastuvõtmiseks. Ukrainas on miljoneid pagulasi, kes otsivad aktiivselt võimalust Euroopasse pääsemiseks ja Eesti võib olla transiitriigiks "varjupaiga turistidele". Ukraina pagulastele on sihtriikideks Portugal ja Hispaania. Sissejuhatus (jätk 3) Pagulus on maailmas muutunud äriks. Inimesed ei soovi kehvades oludes ja kehvalt elada ning proovivad kõikide vahenditega pääseda heaolu ühiskonda. See protsess algas Euroopas juba 60 aastatel ja tõusvas joones kestab tänaseni. Pagulaste vastuvõtu tänapäeval määrab ära sihtriigi võimekus ja sotsiaalabi. Pagulaste
1920. aastate alguses Eesti ja Nõukogude Venemaa majandussuhted olid tihedamad kui kunagi hiljem. Eesti oli ainuke välisriik, millel oli otsesed sidemed Nõukogude valitsusega. Nõukogude Venemaa suunas oma tellimused Eestisse. Kõik need kaubad, mis Lääne- Euroopast vaja oli, tulid Eesti kaudu. 1921. aastal sai selline soodusolukord Eestile otsa, sest siis hakkasid ka teised riigid Nõukogude Venemaaga suhtluskanaleid sisse seadma. Eesti jäi aga olulisemaks transiitriigiks Venemaale - 1921. aasta oli Eesti transtiitkaubanduse tipp-aasta. Valitsus kaalus vabakaubanduse sadamate loomist, näiteks Paldiskist pidi üks selline tulema. Näiteks aktsiaselts Atlanta, kelle asutajates olid Ipsberg, Juhan Raamot, hiljem liitusid ka Päts ja teised tuntud poliitikud. Sai alguse sellest, et Nõukogude Venemaa kaubandusesindaja Eestis oli Gukovski, kes pöördus Eesti poliitikute poole
annaabi.ee 
