Käsitöö Tsunftisundus ja Skraa tsunfti põhikiri 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks Muudele oli erialaga tegelemine keelatud Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa Määras ära meistritingimused Määras tsunftiliikmeks saamise korra Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Eestil on kaubnduseks soodne asend Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist Peamised tooted Läänest Itta: Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms Venemaalt Läände veeti: Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit Liivimaa kaupadest oli olulisimad: Teravili, paekivi, puit, kanepikiud
Muutus see, et võimuliidriteks said sakslased ning ülikkkond saksastus. Ära kadusid malevad, mis olid maakonnast moodustatud põhiline väeüksus. See koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Kolmandaks toimusid muudatused linnades. Tekkisid hansalinnad ehk kaubanduslinnad. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi.
· Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus · Eestil on kaubnduseks soodne asend · Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele · Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu · Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist · Peamised tooted Läänest Itta: · Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms · Venemaalt Läände veeti:
transiitkaubanduse võrgus jõudis siia hulgaliselt kvaliteetseid importkaupu. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikuks tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Tallinn, Tartu, Viljandi ja uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. Kauplemist seal reglementeeriti eriti rangelt, et kaubahoovi ei toodaks liiga palju kaupu, sest see Oleks löönud hinnad alla. Novgorodi sõitmisel olid Liivimaa sadamad niigi harjumuspäraseks pestuspaikadeks. Alevikud Linnuste, kihelkonnakirikute, laada- ja palverännukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14
Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Sest kui taheti kodanikuks saada, tuli kodanikul kodanikumaksu maksta ja mida rohkem inimesi ,seda kasulikum linnale ??? Hansa liit, hansakaubandus, Eesti hansalinnad. Hansa-Liit on Põhja-Euroopa kaubanduslinnade ühendus. Eestil on kaubanduseks soodne asend. Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele. Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus - enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linna juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed. Hansa Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Idast läände toimetati nahku, vilja, mett, vaha, lina, vilja jm
süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik sunnitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialsiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Hansa liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis. 1346 said Tallinn, Riia ja Uus-Pärnu Hansa liidult Novgorodi kaubanduse laokohaõiguse: ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodi sõita vaid pidid tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja kaubad ümber laadima. Läänest viidi Liivimaa kaudu Venemaale eelkoige kasitööd. Venemaalt eksporditi laande mitmesugust toorainet. Liivimaal toodetud kaupadest oli kõige tähtsam ekspordiks teravili, mida veeti välja
tähtsusega oli ka tselluloosi- ja paberitööstus ning ehitusmaterjalide tööstus. Tööstuslikku arengut mõjutas Tallinna muutumine Vene impeeriumi merekindluseks ning seoses sellega ulatusliku sõjalis-tööstusliku ettevõtete kompleksi rajamine vahetult enne Esimest maailmasõda. Eesti oli oma geograafilise asendi tõttu Lääne ja Ida vahelise suhtlemise piirkonnaks. Tänu kaubavahetusele, transiitkaubandusele, välisfirmade kapitalimahutustele, Euroopa õppeasutustes hariduse saanud spetsialistidele ja reisimisele levisid uued majandustehnilised kogemused ja leiutised kiiresti Vene impeeriumi läänepiiril asuvasse Eestisse. Tartu rahuga sai Eesti Nõukogude Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ja eesõigustatud kontsessiooni-õiguse miljonile tessatinile metsale seitsmes Loode-Venemaa kubermangus
annaabi.ee 
