RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
ehkki aasta võrra hilinenud reaktsioon sellele. Pärast vaevarikast, ent väga kiiret kohanemist
suutis Eesti majandus edaspidi sisuliselt ilma idaturuta toime tulla.
Niisiis tähendas valoriseerimise seaduse vastuvõtmine Riigikogus samal ajal keskpanga
rahapoliitika meetmete täpsema määratlemisega ka otsustavat sammu iseseisva riigi
majanduse jaluleseadmisel. Kümnendi teisel poolel selgus ka kõigile skeptikutele, et Eesti
suudab ilma idaturuta ja Nõukogude Liidu transiidita toime tulla. See tähendas Eestile
ühtlasi üleminekut Venemaa majandussfäärist Lääne- ja Kesk-Euroopa majandusruumi
ja seda erakordselt lühikese, maailma uuema majandusajaloo jooksul pretsedenditu ajaga.
Rahvasteliidu ekspertide soovitustel oli seejuures poliitiline, mitte sisuline väärtus. Ka
stabiliseerimise seisukohast ei olnud Rahvasteliidu soovitusel saadud laen kuigi oluline
tegur. Erinevalt Austria ja Ungari juhtumist, kus laenu abil stabiliseeriti rahaühik, oli Eesti