Vana hea Rootsi aeg - kas müüt või tegelikkus?
Mõisnik võis karistada
talupoega ilma kohtu otsuseta. Talupoja maa ja vara kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal
teha mõisakoormisi, nii palju kui mõisnik nõudis.
Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantilistlik majanduspoliitika. Euroopa kaubateede
nihkudes olid Eesti linnad minetanud oma eelisseisundi transiitkaubanduses, laokohaõiguse põhimõte
oli aegunud ja uues kaubandusolukorras kohatu. Ainult Narva kujunes 17. sajandi lõpu poole oluliseks
Vene transiidisadamaks. Eesti ala viljaeksport kasvas 1640. aastate ja eriti 1680. aastate II poolel.
Käsitöö püsis tsunftisunduse raames, tsunftid võitlesid tsunftiväliste käsitööliste ja maakäsitööliste
vastu. Eestlaste pääsemist gildidesse püüti tõkestada, kuid Tallinna Kanuti gildi ja Oleviste gildi
ühendamine 1698 raskendas seda. 17. sajandil hakati ka Eestis asutama manufaktuure. 18. sajand tõi
majandusliku õitsengu Narvale. Linn ümbritseti ulatusliku kindlustuste vööndiga. 17. ja 18
annaabi.ee 
