kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Head kommunikatsioonid (raudteed, sadamad) ja arenenud infrastruktuur suurendasid Balti regiooni tähtsust Venemaa majanduselus ja rahvusvahelises tööjaotuses. Kohaliku elanikkonna kõrge üldine kultuuri- ja haridustase tegid võimalikuks intensiivse majandamise, Baltikumist oli kujunenud ühendustee ja transiidikoridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Selles kolmnurgas toimus intensiivne inimeste ja ideede liikumine ja vahetus. · Linnade eestistumise algus 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid
Soome koridorile on omane tunduvalt parem logistiline infrastruktuur, mis kindlustab veoste kiiruse, stabiilsuse, turvalisuse ja kvaliteetse kättetoimetamise. Soome koridori miinusteks on suhteliselt kõrged tariifid ja väike läbilaskevõime. Eesti transiidikoridori eeliseks on suhteliselt madalad tariifid ja suur läbilaskevõime. Miinuseks on meil kehv infrastruktuur ja suhteliselt madal turvalisuse tase. Samuti pole välistatud kaupade hilinemine. Soome ja Eesti vahel on ka oma transiidikoridor Via Baltica, kuid selle osatähtsus on väga väike. Ka lähitulevikus pole oodata selle trassi väljaarendamist, kuna just kaupade liikumise kiirus on sellel trassil küsitav. Probleemiks Via Baltica arendamisel on hetkel kaupade vähesus trassil ning trass ei tasu majanduslikult ära. 8. TURISM Turism ei ole ainult arenev ettevõtlusala, vaid see mõjutab olulisel määral ka erinevate sihtkohtade ja piirkondade globaalset kuvandit. Eesti ja Soome vahelise
põllumajanduslik suurtootmine. Üle poole Eesti rahvatulust loodi Esimese maailmasõja eel tööstuses. Head kommunikatsioonid (raudteed, sadamad) ja arenenud infrastruktuur suurendasid Balti regiooni tähtsust Venemaa majanduselus ja rahvusvahelises tööjaotuses. Kohaliku elanikkonna kõrge üldine kultuuri- ja haridustase tegid võimalikuks intensiivse majandamise, Baltikumist oli kujunenud ühendustee ja transiidikoridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Selles kolmnurgas toimus intensiivne inimeste ja ideede liikumine ja vahetus. Noor eesti haritlaskond ja rahvuskultuur kujunes kahe suurrahva — saksa ja vene — kultuuri ülekaaluka mõju ja surve all. 19. sajandil domineeris saksa-, 20. sajandi alguses venekeelne haridus. 1906. aastal saadi tsaarivõimult kauaoodatud luba eesti, läti ja saksa õppekeelega erakoolide asutamiseks. Uuest võimalusest veelgi hoogu saanud akadeemilise haritlaskonna
See tuleb tõsiselt läbi mõelda, et see töötaks õiglaselt. Jurmala näide on väga hea. Miks seda ei saa Pärnus rakendada? Riiast Jurmalani on umbes paarkümmend kilomeetrit, sissesõidutee on kaks rada ja kaks rada, lisaks on seal vahel lennuväli, neid voogusi on lihtne kontrollida. Eriti lihtne on sissesõidu maksu kehtestada saartel, saab teada ka suhtelist täpse statistika külastuskoormuse kohta. Pärnu aga asub Riia ja Tallinna vahel, nagu transiidikoridor. Meil on seda väga raske teha. Oleks transiit väljaspool linna, aga ei ole. Kuidas vahet teha, kes sõidab läbi ja kes tuleb randa? Via Baltica ümbersõit valmib heal juhul alles 30 aasta pärast. Praegu peaksime maksustama kõik, kes linna läbivad. Meile Jurmala süsteem ilmselt ei sobi. Parkimisautomaatide sarnaselt saaks maksu koguda ja siis kontrollida neid, kes linnas peatuvad. 84 Lisa 2 järg
annaabi.ee 
