a. NOTSITSEPTOR valutundlikkus b. HAISTESIBUL haistmismeel c. VESTIBULAARNE SÜSTEEM tasakaalumeel 3) Kehast pärit info, mis jõuab kiirusagarasse, moodustab kiirusagara pinnal kaardi inimese kehast. Seda nimetatakse HOMUNKULUSEKS. 4) Lõhnatundlikkus mõjutab maitsetundlikkust. JAH 5) Seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse TRANSDUKTSIOONIKS. 6) Kepikesed ja kolvikesed(rods and cones - inglise k.) on retseptorid, mis on seotud NÄGEMISEGA. 7) Eristuslävi on: Vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 8) Weberi seadus võimaldab omavahel võrrelda erinevaid sensoorseid modaalsusi. JAH 9) Me oleme kohanenud maailma nägema nii, Seetõttu
8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Milles seisneb viiruse lüsogeenne tsükkel? 1-4 ... 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; Miks on võimatu määrata erinevate viiruste koguarvu? Nad võivad pärineda bakteritest eraldunud plasmiididest või mõnest rakusisesest prasiitsest organismist. Mis tähtsus on viirusel looduses? Mida nim transduktsiooniks? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekanne. Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või org. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Too nt inimesel haigusi põhjustavatest DNA- viirustest Rõuged, tuulerõuged, herpes huultel või teistel limaskestadel, soolatüükad, konnasilm. Millised haigused on inimesel tingitud RNA- viirustest? Gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV, hepatiit (maksapõletik)
Tihti nakatunud rakud ka hävivad. Inimesel võib viirus väljenduda näiteks põletikulistes protsesseides või palavikuna. Võime järeldada, et viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismile väga kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Viirused võivad kanda ka ühe organismi geene teistele organismidele. Viiruse genoomi lülitunud nn võõrad geenid viiakse viirusosakese koostises järgmisesse rakku, kus need peremeesraku kromosoomidega ühinevad. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Ja seda võib pidada üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viiruste esinemine: *Taimeviirus *Loomaviirus *Inimeseviirus *Putukaviirus *Seeneviirus *Bakterviirus NB!Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei esine. Viirused inimeste elus: Suur osa viirusi kandub edasi õhu kaudu, ning nakatumine toimub piisknakkuse kaudu. Väike osa levib toiduga. Ka loomade kaudu levivad viirushaigused. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde
kõigile meeltele 2. Sensoorne kodeerimine (sh L2 ühiseid füsioloogilisi transduktsioon) 3. Sensoorne protsesse. Tee oma adaptatsioon vastuse põhjal Protsessi, kus väliskeskkonnast tulev valikvastustega signaal moondub närvisignaaliks, (vähemalt 4 varianti) nimetatakse: eksamiküsimus. a) transduktsiooniks b)sensoorseks kodeerimiseks c)aistinguks d)närviimpulsiks 4. Mis on aistingu ja Taju on psüühiline protsess ja aisting on ÕO4 taju erinevused? Too füsioloogiline protsess. Taju võimaldab L4 kummagi kohta oma ära tunda tervikud, aisting aga terviku näide. detaile. 5
sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis jällegi ajju, kus sellest saab teadvustatav info meie jaoks. Mustriteooria Kuulmismeel- kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see
6. Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm) Valgus on elektomagnetkiirgus 400-700 Nm 7. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon- protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis ajju, kus sellest saab teadvustatavaks infoks meie jaoks. 8. Mis on eristuslävi? Minimaalne muutus kahe stiimuli vahel, mida inimene on võimeline eristama. 9. Selgitage, kuidas määrata kuulmise absoluutläve?
RNA-viirus talitleb peremeesrakku sattudes sarnaselt mRNA-ga (TMV) või tuleb esmalt peremeesrakus sünteesida viiruse RNA-ga komplementaarne DNA (HIV). Viiruste arvust ega päritolust pole ühtki kindlat tõendit. Nad on väljaspool peremeesrakku suhteliselt kaitsetud, kuid selle sees turvalises kohas. Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi (põletikud, palavik) ja tihti ka surma. Transduktsiooniks nimetatakse viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet (lüsogeense tsükli puhul) ning see on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Taimerakke kaitseb viirusnakkuste eest rakukest ning välispinnale eritatavad lipiidid. Taimeviirused sisenevad rakku kas vigastuste kaudu või putukate abil. Nakatunud taime fotosüntees aeglustub, ainevahetus häirub ja kasv pidurdub.
Surnud rakud hulbivad söötmes. 9. Kuidas rakke paljundatakse? Sööde, pH 7,2-7,4, CO2 5%, inkubaator 37 Praktiline töö II Transfektsioon 1. Mida nimetatakse transfektsiooniks, milliseid alternatiivseid meetodeid saab kasutada? Transfektsioon = transformatsioon+infektsioon Transfektsioon on võõr-DNA viimine loomarakku plasmiidi kujul (bakterite puhul nimetatakse sarnast protsessi transformatsiooniks). Viiruste abil DNA üle kandmist nimetatakse transduktsiooniks. Keemilised meetodid tekitatakse DNA-reagent kompleks: · Kaltsiumfosfaat tekitatakse kaltsiumfosfaat-DNA sade, mis lisatakse rakkudele, avastati 1973, hea odav, probleemiks efektiivsus. · katioonsed polümeerid (PEI-polüetüleenimiin, DEAE dekstraan) - soodustavad DNA seostumist membraaniga ja endotsütoosi, puuduseks toksilisus. · dendrimeerid suured hargnevad polümeerid, mis seovad DNA-d. · liposoomid ja katioonsed lipiidid (näit. Lipofectamine) fuseeruvad membraaniga,
Retroviirused HIV-viirus, leukeemia Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit), taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. 2 Liis Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus
majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki. 2 Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Viirused on ka inimestele kasulikud. Inimene kasutab viiruseid geenitehnoloogias, kuna viirustel on omadus siduda oma genoomiga peremeesraku geene ja kanda neid edasi teise rakku. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Nii tehakse geeniteraapiat, st viiruse genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus
Sensoorne kodeerimine Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole supermaitsja, sest mulle meeldib süüa erinevat toitu. (mõru, magus, happu,
närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele reageerivad haistmisrakud. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. näiteks hallil taustal kaob ära tume täpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese kohanemine pöördliikumisega ehk pea ei käi ringi kui pidevalt keerutada (?)
Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole. Ülimaitsetundlik on inimene, kes tunneb maitset palju intensiivsemalt kui tavaline inimene. 1
Meeleelund on valdavalt anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüteem funktsionaasest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1) sensorist e retseptorist 2) aferentsetst juhteteedest 3) kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudeatakse ärritaja energia sensormembraani permeaabluse muutuse kaudu sensoripotentsaaliks (SP). Seda protsessi nim transduktsiooniks. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke, ms juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse. SP iseloomustab see, et ta: 1) tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib membraani mööda elektrooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga
struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli
kasutamine ja nende kombineerimine omakorda in vivo meetoditega. 10. Väliskeskkonna signaali rakku ülekandumisel osalevad komponendid. Tooge mõni näide. Lisaks rakusiseselt tunnetatavatele stiimulitele on neid, mida tunnetatakse rakupinnal. Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid. Kahekomponendiline süsteem koosneb sensorist (sageli on selleks histidiini kinaas) ja tsütoplasmas asuvast vastuvõtvast (ingl. k. response) regulaatorist.
näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. Signaalne transduktsioon Lisaks rakusiseselt tunnetatavatele stiimulitele on neid, mida tunnetatakse rakupinnal. Sel juhul on tegemist väliskeskkonna otsese tunnetamisega spetsiifiliste transmembraansete retseptorite abil, mis kannavad signaali rakku. Vastavat protsessi nimetatakse signaalseks transduktsiooniks. Tavaliselt toimub signaali ülekandumine kahekomponendilise süsteemi abil. Stiimuliteks, mida tunnetatakse kahekomponendiliste süsteemide abil, on näiteks pH, osmolaarsus, kemoatraktandid ja repellandid (eemaletõukajad), taimepatogeenide puhul taime pinnal kahjustatud kohtades sisalduvad signaalmolekulid. Kahekomponendiline süsteem koosneb sensorist (sageli on selleks histidiini kinaas) ja tsütoplasmas asuvast vastuvõtvast (ingl. k. response) regulaatorist
annaabi.ee 
