Maailmakirjandus III - Valgustus, romantism ja realism.
on romantikute loodud vorm, mis on romantismile väga omane. Seda võiks
kirjeldada kui inimloomingu parafraasi. Abstraktsionism, meelega
mõistmine. Romantiline fragment on mõttesähvatus. Kord hüppab mõtte
ühte kohta, kord teise kohta. Fragmentsus on väga silmatorkav nende
puhul.
Armastavad abstraktsioone ilma seletamata, kõik on enesestmõistetav.
Schlegel seab kunsti tegelikkusest kõrgemale. Kõrgemalt võib tõsta
iroonia. Kunstnik peab tegema pidevalt nalja, see nali peab olema
transdentetaalne(?). Romantiline iroonia on pigem ambivalentne, ükski
pool ei jää peale.
(,,Õpetlike ülestähendusi kõuts Murri sulest". Kahe-vahel olek.
Üks romantiline teos: Puskini ,,Jevgeni Onegin" )
Schlegel: poeesia olemus seisneb selles, et ta uueneb kogu aeg, on
pidevas protsessis ja ei saavuta täiust.
Poeesia filosoofia: kinnitatakse ilu omaette olekut. Ilu peaks olema
eraldatud tegelikkusest ja kõlbelisusest. Uue ajastu algul: esteetilist
nähakse väljaspool kõike muud
annaabi.ee 
