Haiti
Saare Prantusmaale kuuluvast osast, mida nimetati Saint-
Domingue'iks, sai "Antillide pärl", 18. sajandi Prantsuse impeeriumi üks rikkamaid asumaid.
Saint-Domingue tootis umbes 40% kogu kohvist, mida Euroopas 1780. aastateks tarbiti. See
väike, umbes poole Eesti suurune koloonia tootis rohkem suhkrut ja kohvi kui Briti Lääne-
India asumaad kokku.
Sel ajal toodi istandustesse tööle arvatavalt 790 000 Aafrika päritolu orja (17831791 tuli
Haiti arvele kolmandik kogu transatlantilisest orjakaubandusest). Et aga orje ei suudetud alal
hoida, oli selle perioodi lõpul rahvaarvuks umbes 434 000, kellest valgeid oli umbes 31 000.
Saint-Domingue'is oli ka suurim ja rikkaim vabadest värvilistest elanikkond Kariibi mere
saartel. 1789. aasta kuningliku rahvaloenduse järgi oli seal umbes 25 000 värvilist. Need olid
enamasti Prantsuse kolonistide ja naisorjadest armukeste järeltulijad. Paljud rikkad värvilised
olid ka vabaks lastud orjad