integratsiooni uue hoogustumisega 1980. aastate keskel. Teooriad üritavad seletada Ühtse Euroopa akti ja Maastrichti lepingu järgset ,,uut Euroopat," mida iseloomustasid tugevad rahvusülesed institutsioonid ning integratsiooni kiire laienemine uutesse poliitikavaldkondadesse. Rahvusülene valitsemine (RÜV) on üldnimetus, mis koondab mitmeid kesk-tasandi teooriaid, millel on märgatavaid ühisjooni neofunktsionalismi, föderalismi ja transaktsionalismiga. RÜV teooriad tuginevad võrdleva poliitika lähenemisele ning näevad Euroopa Liidus keerukat, mitmetasandilist valitsemissüsteemi. Selle suuna esindajad väidavad, et integratsiooni mootoriteks on olnud rahvusülesed institutsioonid, eelkõige Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus. Sellistel institutsioonidel on märkimisväärne autonoomia ja ulatuslik mõju. Nad ei ole üksnes liikmesriikide huvide teenrid, vaid on omandanud oma eesmärgid ja institutsionaalsed huvid
- tunnustab ka teisi tegijaid (supranational & subnational), kuid kontrolliv roll valitsustel peamine teoreetik S. Hoffmann: kõige olulisem faktor Euroopa ühendamisel on rahvusriik 45. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus- institutsionalism Rahvusülene valitsemine (supranational governance): EL kui kihiline valitsemissüsteem; koondab mitmeid kesktasandi teooriaid (sarnased näit föderalismi ja transaktsionalismiga) Neo-funktsionalismi tõus uues kuues: integratsiooni edendajateks rahvusülesed institutsioonid; lisaks Komisjonile (TranholmMikkelsen) ka Euroopa Kohus (Burley & Mattli) Empiirilised märgid: tolliliidust ühisturuks, negatiivse & positiivse integratsiooni suhe kui funktsionaalne ü/k; 92 a projekti populaarsus huvigruppide seas kui poliitiline ü/k; Delors'i Komisjoni aktiivsus kui kultiveeritud ü/k; Liberaalne valitsustevahelisus- eeldab, et riigid käituvad ratsionaalselt
Riigikeskne/valitsustevaheline mudel- integratsioon kui valitsustevaheline kompromisside ja koostöö vili; rahvusvahelist suhtlust iseloomustavad rahvuslikud ja julgeoleku huvid; riikideülesed institutsioonid (nt Euroopa Komisjon) kui rahvusriikide ,,agendid" Rahvusülene valitsemine- EL kui kihiline valitsemissüsteem koondab endasse mitmeid kesktasandi teooriaid (sarnased föderalismi, neofunktsionalismi ja transaktsionalismiga) integratsiooni edendajateks rahvusülesed (rahvusriikidest suhteliselt sõltumatud) institutsioonid EL-i integratsiooni eestvedajad Euroopa Komisjon ja Kohus - Integratsiooni seletus läbi ülekande-efekti (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise ja madalamalt astmelt kõrgemale - Rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majanduslik kaasnähe - ,,regioonide Euroopa"
annaabi.ee 
