3. 6. 10. 13. 14. 2. 4. 8. 12. 15. 17. 1. 5. 7. 9. 16. 1.Õppeaine 2.Mitu mängijat on jalgrattaoallis ühes võistkonnas? 3.Mitu tähte on taevas? 4. Roomajad teaduslikus keeles 5. Kes oli see Saksa astronoom, kes arvuta planeetide ellipsi kujulise trajektori välja? 6.Metsloom 7. Milline on elanike arvult Eesti suurim alevik ? 8. Kes oli Muinas-Eesti tuntuim maavanem? 9. ...madu 10. okaspuu 11. Jutu..... Asi milles on jutus sees 12. Magus hoidis 13. Õppevahend 14. Õpilaste palk 15. Küsisõna 16. Kuidas kutsutaks kahepaiksete vastseid? 17. Kui võidusõiduauto möödub 2. kohal olevast autost, siis mitmendal kohal ta on?
Mitte ühtlane liikumine  kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms) Kiirus  näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Taustkeha  keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem  moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine  keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe  kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus  läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine  Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V  kiirus (1m/1s) s  teepikkus (1m) t  aeg (1s) a  kiirendus (1m/1s2) Vo  algkiirus (1m/1s) V  lõppkiirus (1m/1s) g  raskuskiirendus 9,8m/1s2 Kiiruse võrrandid: X  lõppkoordinaat (1m) Xo  algkoordinaat (1m) kui on kehade vastastik liikumine siis 1 keha on Â, teine +. kui on kiirenev liikumine on + , kui aeglustub siis Â.
Liikumine on keha või keha osade ümberpaiknemine mõne teise keha suhtes. Kirjeldades mehaanilist liikumist kautatakse mõisteid trajektoor, teepikkus, ja kiirus. Trajektoor on joon, mis kujundab liikuva keha mingit punkti. See võib olla sirge, kõver või isegi ringjoon. Teepikkus (s) näitab, kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul, aeg (t) näitab vaatluse kesvust, ning kiirus (v) näitab keha poolt ajaühikus läbitud teepikkust. Mehaanilise liikumise liigitamise aluseks on trajektori kuju ja kiirus. Trajektori järgi liigitatuna on liikumised sirgjooneline liikumine, kõverjooneline liikumine, ja erijuhuks on ka ringjooneline liikumine. Kiiruse järgi liigitades on ühtlane- ja mitteühtlane liikumine. VALEMID JA TÄHISED: t= aeg s= tee pikkus v= kiirus t= s:v s= v×t v= s:t 4) JÕUD Jõuühikuks on üks njuuton/newton (1N) ning jõu tähis on F. 100 grammilisele kehale mõjub
Mõisted 1. Ringjooneline liikumine  toimub siis kui keha liigub mööda ringjoonelist trajektori. 2. Pöördliikumine ehk pöörlemine  toimub siis kui punkt asub keha sees. (grammofoniplaat ja auto rattas) 3. Pöördenurk  nurk mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav radius. 4. Radiaan  nendes mõõdetakse pöörde nurka. 5. Joonkiirus  ringliikumisel läbitud teepikuse ja liikumisaja suhe. 6. Nurkkiirus  pöörde nurga ja selle sooritamiseks kuluva aja suhe. 7. Periood seos nurkkiirusega  T= 2/ 8. Sagedus Â
12. Elektri- ja magnetvälja jõujooned on teineteise suhtes risti. Elektrivälja jõujooned asetsevad juhtmetevahelises ruumis (kulgevad ühelt juhtmelt teisele) ja magnetvälja jõujooned on iga juhtme ümber. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 13. MV: saab teha kindlaks: rauapuruga, voolukontuur juhtme otsas. EV: saab teha kindlaks teise laetud keha abil. Potensiaalseks nim sellist välja, kus tehtud töö ei sõltu trajektori kujust, kuid sõltub läbitud tööst piki jõujoont.
Termotroopsed vk.  Kalamiitne (Calamitic) · Nemaatiline (Nematic)- suhteliselt madala viskoossusega vedelik · Kolesteeriline (Cholesteric) · Smektiline (Smectic)- kõrge viskoossusega vedelik või vahajas aine.  Diskoidne (Discotic) · Nemaatiline · Kolesteeriline · Kolumnaarne (Columnar) Nemaatiline faas · Molekulidel ei ole kindlat kohta, kuid nad liiguvad kõik ühes suunas mööda trajektori. Nemaatiline vedelkristall Smektiline faas · Molekulid on samamoodi nagu nemaatilises faasiski ühes suunas, aga nad reastavad ennast ka kihtidesse. Smektiline vedelkristall Kolesteeriline faas · Kord jääb samaks, mis nemaatilisel, aga
x Demod toodud näidetele valida ja realiseeridaise omapoolne üles used (Graafika_Näited.xls) ja daise omapoolne ülesanne Graafikaobjektid Shape-objektide põhiomadused Shape-objekti mõned meetodid Objekti liigutamine Veski. Liikumine. Lõpmatu kordus Auto testimine Pall & Must auk Vettehüpped Protseduurid Liigu_1 ja Liigu_2 ning funktsioon P_nrk Jälitamine Auto ringliiklus Lennuk Seosed kasutaja ja ekraani koordinaatide vahel Liikumine trajektori järgi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad Shape-objektid kuuluvad kollektsiooni (objekti) Shapes. 0..1 Viitamine Shape-objektile:
F=q*E Superpositsioonipritsiip-selle kohaaselt võrdub laengute süsteemivälja tugevus üksikutest laengutest põhjustatud välja tugevuste vektoriaalse summaga Elektriväljajõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on e vektor suunatud pikki selle joone puutujat Homogeenne väli- väli, mille jõujooned o omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja kahe paralleelse erinimelise plaadi vahel E=q/eps0*eps*S Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r Ekvipotensiaalpind-ühesugust potensiaali omavad elektrivälja punktide hulk Pinge- elektriväli kahe punkti potensiaalide vahel Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise U=E*d
Nurkkiirus: =/t =/t=l/tr =v/r Periood: T=2/ T=t/N Sagedus: 1/T Ühte osa perioodiliselt korduvast liikumist nimetatakse võnkeks. Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nimetatakse resonantsiks. Samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks. Suunamuutusest tulenev kiirendus on suunatud alati keha trajektori kõveruspunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. Seda nim kesktõmbekiirenduseks. ak=v2/r ak=2r Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist M=F*l Välise jõumomendi puudumisel, suletud süsteemis, on impulsimoment jääv . Kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu. Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Lainefront on piir, kuhu esimene laine ulatub. Elastsed on keskkonnad, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu.
Siseplaneedid-Merkuur;Veenus; Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun 4. Asteroidid-nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi Komeedid-tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekeha. Meteoorkeha-planeetide vahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoor-meteoorkeha mis on sattunud Maa atmosfääri(võib meteoriidina Maale langeda) 5. Kepleri I seadus- on planeedid liiguvad ümber Päikese mõõda ellipsikujulist trajektori ,mille ühes fookuses on Päike. Kepleri II seadus  planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikus kaetud pindalad on võrdsed.(joonis konspektist) Kepleri III seadus- planeetide siirdeliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuubiga. T12/T22=a13/a23 6. Päike koosneb H-92 protsenti ja He 7,8 ;ülejäänud muud ained. Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam
p1 + p2 + p3 + p4 + ..... + pn = const 31.Tsentrifugaaljõud Tsentrifugaaljõud e. kesktõukejõud on üks inertsjõududest. See tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega. Tsentrifugaaljõud tekib punktmassi või keha kõverjoonelisel liikumisel ja mõjub liikumissuunaga risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. Tsentrifugaaljõud: F= (R – trajektori kõverusraadius, V – kiirus ja m – mass) 32.Elastne deformatsioon Deformatsioon on keha kuju ja mõõtmete muutumine jõu mõjul. Elastse deformatsiooni korral taastab keha oma kuju peale kuju muutvate jõudude lakkamist. Keha mis taastab peale jõudude lakkamist oma kuju nimetatakse elastseks kehaks. 33.Veereva silindri (toru) kineetiline energia Veereva silindri (toru) kineetiline energia avaldub kulgliikumise ja põõrdliikumise energiate summana:
Lämmastik 1,250 0,00125 Vingugaas (süsinikoksiid) 1,250 0,00125 Looduslik gaas 0,800 0,0008 Veeaur temp 100oC 0,590 0,00059 Heelium 0,180 0,00018 Vesinik 0,090 0,00009 1.4. Ühtlane liikumine * 1. Mehaaniline liikumine * Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse nähtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise iseloomustamiseks kasutatakse: trajektori kuju; teepikkust; aega; kiirust. -) Trajektoriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keda liigub. * Trajektori kuju järgi liigitatakse liikumised sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. * Kiiruse järgi liigitatakse liikumised: ühtlaseks ja mitteühtlaseks. -) Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. -) Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes
ettenähtud kohtades ja tegevustel, samuti õige ja korrapärane hooldus. Elektrienergia säästu võimalustega tutvumegi järgmistel lehekülgedel. Majapidamine Reeglina on keskmise pere aastane elektrikulu 3500-5500kWh piires. Esimene asi, mida teha, et säästa elektrienergiat tuleb vaadata üle kodune majapidamine, ning kui maja on ehitusjärgus, tuleks jälgida, et maja aknad saaksid paigaltatud päikesevalguse trajektori suunas. Kuna päike on tugev soojus- ja valgusallikas, siis tuleks tema poolt pakutav tasuta energia vastu võtta. Maja ehitamisel tuleb soojustada kõik seinad, laed, põrandad, vundament ja katus, et ei tekiks külmasildu, ning katta kogu maja konstruktsioon tuuletõkke plaatidega, et tuul ei puhuks läbi maja. Kehv soojustuse tõttu on küttekulud üüratud. Puudega kütmine, kehvalt soojustatud majas,
1J on töö, mida teeb jõud 1N, kui tema mõjul liigub keha ühe meetri võrra. Töö üldine definitsioon on A=Fecos alfa on nurk mõjuva jõu ja keha liikumis suuna vahel. 4 Kõverjooneline liikumine. Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus kiirus vektori suund pidevalt muutub. Kõverjoonelise liikumise kiirus vektori suunaks trajektori antud punktis on sellest punktist tõmmatud puutuja liikumine. Ühtlane ringjooneline liikumine. Selleks nimetatakse liikumist, mille puhul keha võrdsetes ajavhemikes läbib võrdsed kaare pikkused. 1. Aega, mille jooksul keha teeb ringjoonel täispöörde nimetatakse perioodiks T (s) 2. Sagedus näitab pöörete arvu ühes aja ühikus. Sageduse ühikuks on herts  Hz. Sagedus 1 Hz on sel juhul, kui mass punkt teeb täis pöörde ühe sekundiga. Pöörde nurk.
annaabi.ee 
