Giuseppe Verdi Elulugu · Giuseppe Fortunino Francesco Verdi 10.10.1813 · Sündis Itaalias Roncole külas · Isa oli trahteripidaja · 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena · 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist · Muusikat õppis eraõpetaja juures Elulugu · 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse · Peagi naases Bussetosse · Temast sai linna muusikaelu juht · 1830. aastal andis oma esimese kontserdi · 1836. aastal ta abiellus Elulugu · Said abikaasa Margheritaga 2 last, kes surid veremürgitusse · Veidi hiljem suri ka abikaasa
12c Click icon to add picture Click icon to add picture Lapsepõlv & haridus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoobril 1813 aastal Parma lähedal asuvas külas. Tema isa oli trahteripidaja, ema kohta ei ole täpset infot teada. Hiljem kolis Verdi pere Bussetosse. · Talle meeldis käia Busseto kirikus orelimuusikat kuulamas. · Busseto kiriku organist hakkas Verdile õpetama klaverit, Verdist sai sellesama kiriku organist 11aastaselt. · 20aastaselt läks Milanosse muusikat õppima. Kuna ta ei saanud konservatooriumisse sisse, pidi ta pöörduma tagasi Bussetosse. · Temast sai linna muusikaelu juht, oma esimese kontserdi andis 1830.a
Kokkuvõte Täielik nimi Giuseppe Verdi Francesco Fortunino Sünnikuupäev 10. oktoober 1813 Sünnikoht Roncola, Prantsusmaa Surmaaeg 27. jaanuar 1901 (87 aastat) Surma koht Milan, Italy Riigid Parma Suurhertsogiriigi, Lombardo-Veneetsia kuningriik, Itaalia kuningriik (1861-1946) Itaalia Kuningriik Kutsealad helilooja, dirigent Töövahendid klaver Elulugu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis Piacenzast Bussetosse.Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta
Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama juht 2.Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813. Aastal Le Roncole küla Parma lähededal ning suri 27.jaanuaril 1901. Aastal Milanos. Tema isa oli tavaline trahteripidaja ning nad elasid Piacenza Busseto. Talupoja perekonnas sündinuna tuli tal juba varakult kokku puutuda eluraskuste ja raske tööga, mis nõudsid tugevat tahtejõudu. Varakult hakkas ta tööle ka oma vanemate tagasihoidlikus tavernis. Kuid tema saatus polnud jääda maale. Verdi muusikalised anded avaldusid juba üsna varakult ning tema esimeseks muusikaõpetajaks sai Roncole küla organist Pietro Baistrocchi.Kui Verdi oli saanud
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Lapsepõlv Verdi sündis Parma lähedal asuvas Le Roncole külas 10. oktoobril 1813. Verdi isa oli trahteripidaja. Õpingud ja töö: Noorena alustas ta klaveriõpinguid Busseto kiriku organisti juhendamisel ning 11- eluaastaks oli temast saanud sama kiriku organist. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse aga sealsetesse koolidesse vastu, kuna väidetavalt oli tal vale käte asend, mida väidetavalt polnud võimalik parandada ja ta oli liiga vana (kaks aastat üle lubatud piiri). Seetõttu oli ta sunnitud Bussetosse naasma.
härrad Athos, Porthos ja Aramis korraldasid minu juures väikese peo, lõbutsesid tublisti ja tegid nii palju lärmi, et lossi ülem, väga karm mees, pani nad mõneks päevaks aresti. Mina aga täitsin nende poolt antud käsu saata teile kaksteist pudelit anzuu veini, mis neile väga maitses. Nad soovivad, et te jooksite nende lemmikveini nende terviseks. Ma tegin, mida nad nõudsid, ja jään, härra, teie alandlikuks ning kuulekaks teenriks. Godeau, härrade musketäride trahteripidaja.» «Lõpuks ometi!» hüüdis d'Artagnan. «Nad mõtlevad minu peale oma lõbude juures, nii nagu mina mõtlen nende peale oma igavuses. Kindlasti joon ma meeleldi nende terviseks, aga üksinda ma ei joo.» Ja d'Artagnan ruttas kahe kaardiväelase juurde, kellega ta oli rohkem sõbrunenud kui teistega, et kutsuda neid enda juurde jooma suurepärast anzuu veini, mis oli saabunud Villeroi'st. Üks kahest kaardiväelasest oli aga juba kutsutud külla selleks õhtuks, teine