kogemused traditsiooniks. (Vt: Mare Kõiva. Traditsioonist taas. Maarahva elujõud I. Tartu 1996, lk.25-32.) Seega, traditsioon ei ole üheselt suunatud minevikust tänapäeva, vaid traditsioon saab toimida vaid siis, kui on olemas ka vastupidine suund - tänapäevast minevikku. Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule. Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte niivõrd nähtuse muutumatust, kuivõrd nähtuse püsimist. Ent püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub. Elu muutub kõigis oma avaldusvormides ja seda pidevalt. Ja kui muutub elu, peab muutuma ka rahvaluule või -- rahvaluule kaotab oma otstarbe ja kaob. Seega, traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.2. Pärimusrühm
1. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr):
delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt eraldatud, seega ei toonud võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid kaasa kiireid muutuseid egiptlaste elus ning see põhjustas tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Mesopotaamia oli Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Vihma sadas väga vähe, mistõttu lõunas oli võimalik tegeleda põlluharimisega vaid siis, kui maa oli kunstlikult niisutatud. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja vastupidiselt maad kuivendada. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline, mis toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi. Seda peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli vägagi rangelt hierarhiline.
esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vili küpses ja kevade saabumisel koristati saak. Maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. 3000 aastat ekr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes, kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem-Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptuse piiramatu võimuga kuningale. Hieroglüüfkiri kujunus umbes samal ajal välja. Vaske hakati ulatuslikumalt kasutama, kuid see ei tõrjunud veel pikka aega välja kivist tööriistu. Vana-Egiptuse haudehitised
2)põlluharimisperiood-kuni kevadeni, st veeb/märtsini(külv,kasv,lõk) 3)põuaperiood-kuni järgmise üleujutuseni Kõrbed soodustasid suletust,püsivust. ,,Viljakas poolkuu ala" EGIPTUSE RIIK JA ÜHISKOND Vaaraonomarhidpreestridsõduridkirjutajadkäsitöölisedtalupojad ...ORJAD 1)Millised tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni esiletõusu? Maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga. Nad vähemalt põhjustasid tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonilisuse. 2)Kuidas seonduvad omavahel vaarao jumalik võim ja üleujutused? Vaarao oli valitseja,kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste jaoks lahutamatult seotud. 3)Seisuste igapäevaelu: Talupoeg: põlluharimine(viljakoristus ja selle pealt maksu maksmine. Niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid.) töö muudelgi riiklikult korraldavatel ehitustel-püramiidide ja templite ehitus
kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks majanduslikeks klassideks. Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides tunti kirja. 2. Põhjenda, miks püsis Vana-Egiptuse riik ja kultuur ligi 3000 aastat? V: Maa geograafiline asend ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. 3. Millised olulised protsessid või muutused toimusid Vana-Egiptuse ajaloos vana ja uue riigi perioodil ja millised arheoloogilised muinsused on neist säilinud? V: Vana riigi ajal kujunesid välja enam- vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma
natuke erinev, nt vanasõnad ja luuletused); redaktsioon (abstraktsioon, mis moodustatakse ühe folkloorinähtuse konkreetsetele piirkondadele loomulike variantide põhjal); kontaminatsioon (ehk liitumine). 49. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, tulevik ja olevik? Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, aga ka kui tänapäeval loodu järjepidavust, mis toetub minevikule. Traditsioonilisuse all ei ole ainult nähtuse muutumatus, vaid selle püsivus Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. 50. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös, kasutusel essentsialistlikus ja konstruktivistlikus käsitluses mida iganes see ka ei tähendaks.
· tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog. o Kreeka mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks)
Mõjureid on välja pakutud üsna palju, nii põlvkonna kui ka vanuse (õigemini elutee etapi) näol, samuti indiviidi haridustaset (nii inimkapitali, aga veelgi ,,teadlikkuse efekti" tõttu), religiooni, klassi ja sissetulekut jne (Lück, Hofäcker 2003). Igal juhul on nende mõjurite ,,jõud" sõltunud ka konkreetse keskkonna (heaoluriigi) eripärast, ning on leitud, et eriti naiste puhul on tööle orienteeritusel mitu dimensiooni, st seda ei ole mõtet hinnata vaid "traditsioonilisuse" skaala alusel, ka on tööle orienteerituse seos keskkonnaga (heaoluriigiga) keerulisem kui pereorientatsiooni puhul. Hinnates arvamust: Lapse füüsiline korralekutsumine on mõnikord paratamatu", on mehed naised üldiselt ühesugusel seisukohal, kusjuures pooldavat seisukohta esitavad küllaltki paljud vastajad 4243%. Küsimus oli hoiakulist laadi ja selles ei olnud täpsustatud, mida füüsilise korralekutsumisega silmas peeti.
järjepidevus sõltub /---/ nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest: elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ning mida nad saavad muutuvate olude ja vajadustega kokkusobivaks kohandada” (Seljamaa 2012: 77). 54. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? • Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule • Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) • Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi • Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 55. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. Tüüp • Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste; • Kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel;
suhtes ollakse vähem tolerantsed, ei usaldata üksteist, valitseb sooline ebavõrdsus, rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu. Traditsioonilisi väärtusi hindavates kultuurides rõhutatakse religiooni (ka isamaa ja perekonna) tähtsust, usutakse, et on olemas absoluutne hea ja halb, individualistlike püüdluste asemel peetakse oluliseks grupile ja autoriteedile allumist. Pea kõikides industriaalühiskondades on väärtused nihkunud traditsioonilisuse rõhutamiselt ilmalik- ratsionaalsuse suunas. Kui ühiskond on lõpetanud industrialiseerumise ning muutub teadmistepõhiseks ühiskonnaks, tekib väärtuste muutumises uus nihe suund eneseväljenduse väärtustamisele. 1.4 Suhtumine aega Monokroonne ajakäsitus · Aeg on lineaarne ja kulgeb minevikust tulevikku. · Aeg on jagatud segmentideks. · Olulised on ajagraafikud ja lahterdamine. · Fookuses on üks asi korraga.
3 000, variante u. 205 000 50. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? Variatsioon on kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstid. Variatsioon võib olla nii tahtlik (improvisatsioon, liitumine, funktsioonimuutused) kui ka tahtmatu (unustamine). 51. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? • Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule • Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) • Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi • Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsus ehk ehedus; Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt: – Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade
3 000, variante u. 205 000 50. Missugused on variatsiooni liigid folkloristikas? Variatsioon on kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstid. Variatsioon võib olla nii: Tahtlik (improvisatsioon, liitumine, funktsioonimuutused); Tahtmatu (unustamine) 51. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? · Traditsiooni võib mõista miPe ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule · Traditsioonilisuse all ei tule mõista miPe nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) · Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi · Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? · Autentsus ehk ehedus; · Essentsialistlik vs konstruk[vistlik autentsuse käsitlus, nt: Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade väljaande teks[de "autentsuskontroll" (kõrvale
6. sajandist pärit Justinianuse koodeks on mõjutanud seadust mitmetes riikides. 11. sajandist kogus see populaarsust Lääne ülikoolides (Radding, C. Ciaralli, A. 2007, lk 67) 4 sajandit hiljem tugineti õigusallikale moodsa Saksamaa tsiviilseaduse loomisel. 20. sajandil kasutati koodeksit Jaapani õiguse loomisel. Kas õigus muutub või on järjepidev? Mõndades Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, muutub õigussüsteem pidevalt. samas teised on tuntud traditsioonilisuse poolest. 1500. aastal adapteeris Saksamaa Rooma õiguse. Rooma õigust hakati õpetama ülikoolides ja kohtunikud pidid hakkama kohtuotsuseid tegema Balduse ja Bartoluse nõuannete järgi. Samas säilis mitmel viisil ka vana rahvuslik traditsioon ja ,,rahvas oli üldiselt konstitutsioonile vastu" (Caenegem 2004, lk 7) . Eriti oli vastupanu võimalik täheldada Saksimaal (Sachsen). Kui uus õigus oli 19. sajandil ülejäänud Saksamaal enda
Traditsioonilise mõiste tähendas eelkõige ajaloolisust. Sel ajal on väga tugevalt käsitletud rahvaluulet kui ajalugu. Kõike vaadeldakse mineviku kaudu. Sealt on pärit mõte: Rahvaluule on suuline kirjandus. Seda on ta kindlasti, kuid mitte ainult suuline. · Alates 20. sajandi 70-ndatest aastatest levis mõtlemine traditsioon võib eksisteerida modernsuses. Maailmas, mida ingliskeelne koolkond tunneb, on väga tugev traditsioonilisuse rühutamine, kuid euroopas hakati mõistma rahvaluulet kui kunstilist kommunikatsiooni. Eesti folkroristikas organiseeris M. Kõive tänapäeva folkloristika konverentse. Rahvaluule ei ole ajas ja mingis kontekstis välja kujunud nähtus, mis enam ei muutu, rahvaluule on folkloori protsess, mis on igas ajas igaks kultuuris ja ta muutub. Teise põlve rahvaluule definitsioon oli essensialistlikust maailmapildist lähtuv. Teaduslik teadmine:
ühiskonnad ja väärtused), sotsiaalset nähtust (sümboolne konstruktsioon; "leiutatud" traditsioonid; mineviku tõlgendamine oleviku vaatepunktist tulevikku silmas pidades), kogukondlikku omandit (kultuuripärand; seos identiteediloomega; "suured" ja "väiksed" traditsioonid). Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule . Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub). Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi . Traditsioon hoiab alal (ka tulevikku silmas pidades) püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjalipõhises folklooriuurimises. Tüübi mõiste on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel (uurijate loodud tüübinimed)
"bolseviseerumas". Tehaseid natsionaliseeritakse tööliste initsiatiivil ja maid jagatakse kohati ümber. · Itaallased polnud rahul Versailles' rahuga · Endine sotsialist Benito Mussolini asutas mustsärklaste liikumise. Fasistid. Terroriseerisid poliitilisi vastaseid ja tegelesid "katusepakkumisega". Marss Rooma · võitlusliit, alates 1921 Itaalia Rahvuslik Fasistlik partei · Mussolini väitis, et ühendab endas revolutsioonilisuse ja traditsioonilisuse. "Kolmas tee". · Sai toetust intellektuaalidelt (Puccini, Toscanini, Benedetto Groce) ja katoliku kirikult. · 27.-29.10.1922 marssisid fasistid Rooma ja kukutasid Luigi Facta valitsuse. Kuningas Vittorio Emmanuele III määras Mussolini peaministriks. Diktatuuri kehtestamine · Esialgu on Mussolini koalitsioonis katoliikliku Rahvaparteiga. · Augustis 1923 puhkeb Corfu intsident, mille järel Itaalia okupeeris Corfu saare.
Oluline mõju oli ka aastast aastasse korduvatel ja kogu inimtegevust mõjutavatel üleujutustel. Need sundisid nägema inimlikku ja looduslikku korda lahutamatus seoses. Nagu loodus, nii oli ka inimühiskond egiptlaste meelest allutatud igikestvatele seadustele ja muudatused tähendasid nende meelest lahtiütlemist asjade loomulikust ja õigest korraldusest. Egiptuse looduse rütm ja maa geograafiline eraldatus tõid kaasa tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonilisuse. Ülevaade ajaloolisest arengust Umbes aastast 5000 eKr pürinavad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. Sajanditega asustustihedus kasvas ja kerkised esile suuremad keskused. Umbes 3000 eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes, kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem-Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Menese kui valitseja ajaloolisus on küll vaieldav (ei või
Samas muidugi vormiteadliku autori teatav tõlgenduslik mäng jätkub (,,Ei kuskimaa metamaa"), seal kasutatakse sonetipärja malli. Kangro pole ainus autor, kes modernistlikku vormikeelt hakkab avaldama, tema puhul ei pea otsima ka mingit meeletut modernistlikku mässu, see pigem mõjub sellise siseilmas liikuja eneseotsingute tulemusena, mida muidugi saadab koguaeg teadlikkus kirjanduslikust taustast. 70ndatel tuleb ka hilisjärk, mis laias laastus jätkab 60ndate stiili, mingit loksumist traditsioonilisuse suunas näeb ka. Hilises loomingus tekib ka 'vana inimese tagasi vaatamine'. See, kuidas ta elava maailma pinnale ehitab kujutlusliku, võib tema romaanide tsüklit kõige paremini ilmestada. Esile peab tõstma Kangro näidendiraamatut, sest näidendiraamatuid pole paguluses välja antud palju ja nende üksikute seas on tema teos kindlasti tähtis. See raamat pakub esteetilise plaanis väga erinevat: võime ühelt poolt realistlikku laadi kohata, kuid ka sümbolistlikku draamat
annaabi.ee 
