töökana,kes alati aitas teisi ja toetas ka vaeseid inimesi, kuigi vahel oli nende perekonnal ise, et polnud toitu laual, aitasid nad alati teisi.Vanaema ei ole peale vanaisa surma uuesti abiellunud. Nende peres peeti tähtsaks üksteise hoidmist ja aitamist.Kui mõlemad vanemad olid kaua tööl pidid nende pojad ise õppima, valmistama süüa jne. Võibolla sellepärast ongi mõlematest poegadest kasvanud iseseivad ja armastavad mehed oma naistele. Pere traditsioonideks olid Jõulud, Munadepühad ja Jaanipäev.Tänu rahalistele probleemidele reisis pere väga vähe.Isa räägib alati, et peab hoidma ühte, kedagi sõimata on väga inetu tegu ja raha ei mängi elus tähtsat rolli, peaasi, et on olemas hoolitsev perekond, kellele saab rääkida oma mured ja rõõmud. Ideaalses perekonnas on olemad mõlemad vanemad ja õnnetunne.Kuigi vahel on elus midagi väga rasket siis sellega tuleb alati toime, kui on olemas perekond.Sellist asja nagu ideaalne
Kus pole traditsioonid ja uskumused enam kõige tähtsamad. Maakohtades elu hääbub ja sinna jäävad vaid vähesed, kuid neilgi tekivad uued traditsioonid ja uskumused, mida järgida. Tihtipeale avastame, et me ei saa aru enam oma vanaemadest ja vanaisadest, sest just nemad on sellest põlvkonnast, kes jälgisid hoopis vanemaid traditsioone, ning mõtleme ikka, kui vanamoelised nad on. Iga põlvkond kasvab isemoodi, igal põlvkonnal on omad uskumused. See mida mina väärtustan ja pean traditsioonideks, ei pruugi enam mu lastelastel samad olla. Võtan näite elus enesest: Kui ma veel väike olin, mäletan ma alati, et jõuludel oli meil palju rahvast külas, saime kinke ja sõime kõik ühe suure laua taga, aga uue aasta veetsime ainult oma pere keskel. Nüüd sellist traditsiooni enam pole, üksikud käivad külas, kui aega on. Kingitakse raha, nagu oleks mingi sünnipäev. Uuel aastal pole pooli noori koduski, kaasaarvatud minuga, vaid veedavad uut aastat hoopis oma sõpradega
läbi aegade olnud püha. Eakamatele inimestele annab traditsiooni pidamine teadmise ja tundmise, et sa oled pereliige, sest tänapäeval ei tohiks inimene peres olla liiga individuaalne. Näiteks, vend ei tunne venda ja isa ei tunne oma last ära. See lõhestab peret. Olen ise täiesti nõus kogu selle jutuga, kuna traditsioon on levinud juba aegade algusest peale põlvest põlve ja me oleme seda säilitanud. Meie pere suuremateks traditsioonideks on: jõulud, jaanipäev, sünnipäevad ja lihavõtted. Meeles peame ka isadepäeva ja emadepäeva. Jõulud ja aastavahetus on meil kõige tähtsamad ja iga aasta oleme me seda püüdnud tähistada nii, nagu tähistasid meie eelmised põlvkonnad. Muidugi toome sisse uuendusi, aga ei muuda olulisemat. Peale jõulude on veel tähtsal kohal jaanipäev, kuna teeme seda peale ühise külajaanipäeva, ka kodus väiksema istumise lõkkeääres. Emadepäevaks viime alati emadele ja
Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkookide tegemist, milleta ma oma pühapäevahommikuid enam ette ei kujutakski. Kindlasti saab ka väga lihtsaid asju pidada perekonna kooshoidjateks ehk traditsioonideks nagu sünnipäevade pidamine ja eelkõige erinevad perekondlikud üritused. Ilma traditsioonideta ei oleks perekond minu jaoks hetkel selline, milliseks ma olen harjunud teda pidama. Samuti perekonnaliikmeks olemine tähendab tegelikult kompromisside tegemist. Inimesed lihtsalt ei teadvusta seda endale. Siit võin ma tuua näite iseendast: kuna vend on minuga enam-vähem ühevanune, siis me mängisime väiksena tihti koos. Sageli oli aga nii, et mina
Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ning sportlik tegevus mitmekülgsem. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte, mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad. Koolides on traditsioonideks ka korraldada erinevaid võistlusi ning maratone. Võistlused viiakse läbi erinevates alades : võrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall jpt. Sellised võistlused ,kus peab tegema koostööd, aitavad arendada kohuse- ja vastutustunnet ning ka suhtlemist. Noortele on loodud võimalusi saamaks tasuta tegeleda spordiga. Samas on aga paljud sportimisvõimalused tasulised ning seetõttu paljud noored, kellel ei ole rahalisi võimalusi, ei tegelegi spordiga
2. juuli heinamaarjapäev Heinamaarjapäeva tähistatakse 2.juulil, kirikukalendris on see päev Maarja koduotsimisepäev. See püha oli populaarne 17.-18.sajandil. 17.sajandil käidi sel päeval Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Kirikukalendris on see päev,kui Maarja kohtub Eliisabetiga. Selle päeva tähistamine pärineb 1263.aastast. 1568.aastast laienes päeva tähistamine kogu katoliku kirikule. Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld. Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi, näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga. Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket, käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti.
Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Jüripäeval kukke ohverdades loodeti saada õnnistust vilja kasvamisele ja karjale. Kuke veri aitas ka rahaaugul varandust kätte saada, lepitas surnuid ega lasknud kodukäijaid majja inimesi tülitama tulla. Kui kukke polnud, toodi karja ja vilja ohvriks kana. Jüripäev tänapäeval Tänapäeval on jüripäeva traditsioonideks jürituli ning jüripäeva jooks. Jüritulega mälestatakse ka jüripäeva ülestõusu. Jüripäeva ei peeta suureks pühaks, vaid lihtsalt rahvakalendri tähtpäevaks. Merili Tamm, Ave Meister, HT13
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma
meediaohvrid. Nad eksivad. Nad arvavad ekslikult, et kõik mida nad tarbivad on nende omal valikul. Kuigi nad võivad eelistada Coca-Colale näiteks Limonaad "Limpat" , siis see tähendab ainult seda, et teise toote reklaam on inimesele rohkem mõjunud ja kõrvu haakunud. Ja kellele meist ei meeldinud siis "Sigalahe limonaadisea" reklaam? Minule küll meeldis. Isegi see laul kummitas mind kaua aega. Tasapisi muutuvad sellised tooted reeglina traditsioonideks. Kujuneb trend, mida suur hulk inimesi järgib. Ja nii saabki eduka turundusega tegelev meedia kujundada mõnele tootele monopoli. Iseenesest geniaalne, kuid selline meedia võtab meilt meie ideaalid, röövides sellega meilt meie aja, raha ja uskumused. Ta annab meile "enda" ideaali, mida peaksime järgima ja jumaldama. Üldiselt me seda ka teeme - oma lolluse ja kergeusklikusega. Mida me teeksime ilma meelelahutuseta? Selle heada ja halvade poolteta? Ilmselt midagi, peale igavlemise
teadmatus see on ka enamasti põhjuseks miks vihatakse mõnda rahvust erakonda inimest elustiili või muud sellist. Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma
Kuna need suhted on äärmiselt erinevad,siis on vajalik ka täiesti erinev regulatsioon. Nii võib olla erinev reguleermise iseloom. Erinev peab olema ka reguleerimise jõud-see on sanktsioonide osajõud,mida kasutatakse rikkuja suhtes. Oluline on ka sanktsioonide meetod. Erinevatel läitumiste reguleerimistel toimub ka erinevate sotsiaalsete normide abil. Neid erinevaid sotsiaalseid norme saame grupeerida tava normideks,traditsioonideks,korporatiivseteks normideks,usu e. religiooni normideks,välise kultuuri normideks ja kõige suuremateks-õigus normideks. Moraali normid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbeluse põhimõtted. Normaali vormid mõjutavad inimeste käitumist. Omapäraseks on aga see,et inimese käitumist hinnatakse alati teatud eetiliste kategooriate kaudu. Hinnatakse kas käitumine on aus või ebaaus. Normaalivormid on tavaliselt kirjapanemata
Teisiti öeldes, tal peab olema piisavalt suur menu teadlaskonnas. 2. Teos peab jätma uurijatele palju tegevusruumi. Temas peab olema küllalt palju konkreetseid lahtisi otsi, et hulk uurijaid võiks leida sealt enda jaoks lahendamata probleeme, millele oma jõupingutused pühendada. Kui need kaks tingimust on täidetud, võib klassiku teos panna aluse teadusliku uurimise traditsioonile. Niisugusteks traditsioonideks on olnud "ptolemaioslik astronoomia" või "koperniklik astronoomia", "newtonlik dünaamika", "korpuskulaaroptika" või "laineoptika", "analüütiline keemia" jt. 3. Normaalteadus. Mida õieti tähendab mõistatuselahendamise metafoor? Näiteid. Normaalteaduse tegevust juhib paradigma. Normaalteaduse kõige põhilisem tunnus on see, et ta pole üldiselt suunatud avastuste tegemisele. Tegevuse eesmärgiks pole
kolib. Suhted isa ja lapse vahel aga ei katke, sest tütar annab endast aeg-ajalt teada. Peale tüli Tyleriga kolib Ally tagasi koju ning isa-tütre suhted muutuvad taas paremaks. 13 Mikroteoreetiliste lähenemiste põhjal võib leida filmist ka sümboleid hüüdnimede ja traditsioonide näitel. Tyler kutsub oma õde Caroline Maestro `ks ja Alyssat kutsutakse Allyks. Traditsioonideks on sünnipäevade tähistamine, kus on koos nii pere kui lähedased sõbrad, perekondlikud õhtusöögid, koos haual käimine ja töölispäeva puhul ühine väljasõit. Filmis on näha ka käitumisreegleid, milleks on ülikonna ja lipsu kandmine külastades surnuaeda, tüdruksõbra tutvustamine oma isale ja käe tõstmine loengus, kui soovitakse esitada küsimust. Omamoodi käitumisreeglina võib võtta ka õhtusöögi ajal telefoniga rääkimist, mis polnud teiste silmis viisakas
Kui vähesema võimuga liikmed väljendavad rahulolematust, ei suhtu suurema võimuga inimesed sellesse tavaliselt heatahtlikult. Nad võivad keelduda tasu andmisest, kasutada ähvardusi ja sundimist. Sellised reaktsioonid tugevdavad konflikti ja vahet kahe poole vahel. GRUPI NORMID Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Et saada normiks, peab reegel olema vastuvõetav enamikele grupiliikmetele. Kui isik võtab normi omaks ning usub, et normi järgi käitumine tuleb rohkem kasuks, kui sellest kõrvalekaldumine, võib norm hakata selle isiku käitumist mõjutama. Esialgu võivad
49% Üksikvanem 5% Vaba kooselu 20% 21 Joonis 5: "Abielu ei ole vajalik" vastanute vanemate perekonnaseis Pulma traditsioone ei osanud mainida 4 õpilast. Ülejäänud 99 vastanu seas oli tuntumateks traditsioonideks (õpilaste teadmiste põhjal) pruudikimbu viskamine teistele naistele, sõrmuste sõrme panemine, poissmeesteõhtu, mesinädalad, pruudi saatmine altari ette isa poolt, isa ja tütre tants pulmapeol, naisel valge kleit ning tava, et peigmees ei tohi näha pruuti enne pulma. Huvitav on tõsiasi, et ettekujutus pulmadest on tänapäeval segu eesti rahvatraditsioonidest, 20. Sajandil kujunenud ilmalikest kommetest ja Hollywoodi filmidest nähtust.
..........................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt. Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet.
annaabi.ee 
