Õppimine algas tähestikuga tutvumisest ja tähenimede õppimisest. Kui lugemis ja kirjutamisoskus on tavaliselt kriteeriumiks, mille järgi eristati ja tänagi eristatakse haritud ja harimata inimest. Siis juutide puhul ei tule see kõne alla. Nende kriteeriumiks oli püha keele ivriidi valdamine. Tänapäeval on ivriidi õppimine kõikidele juutidele kohustuslik. Olles peaaegu ainus ja kõige kindlam erikultuuridest tulnute ühendaja. Ortodokssed ehk traditsionalistlikud juudid on säilitanud ja praktiseerivad tänapäevalgi väga kaugete esiisade traditsioone ja igapäeva elu tegevusi luues selle läbi teistsugust keskkonda ja teisi väärtusi. Andes samas lastele parima võimaliku ja võimetekohase hariduse. Ortodokset juuti iseloomustab: tihe ja katkematu side kogukonnaga; pereliikmete kokkuhoidmine; pidev ja raugematu traditsioonide ja oma rahva ajaloo tunnetamine N: sabati pidamine, kosser toit jne
Õppimine algas tähestikuga tutvumisest ja tähenimede õppimisest. Kui lugemis ja kirjutamisoskus on tavaliselt kriteeriumiks, mille järgi eristati ja tänagi eristatakse haritud ja harimata inimest. Siis juutide puhul ei tule see kõne alla. Nende kriteeriumiks oli püha keele ivriidi valdamine. Tänapäeval on ivriidi õppimine kõikidele juutidele kohustuslik. Olles peaaegu ainus ja kõige kindlam erikultuuridest tulnute ühendaja. Ortodokssed ehk traditsionalistlikud juudid on säilitanud ja praktiseerivad tänapäevalgi väga kaugete esiisade traditsioone ja igapäeva elu tegevusi luues selle läbi teistsugust keskkonda ja teisi väärtusi. Andes samas lastele parima võimaliku ja võimetekohase hariduse. Ortodokset juuti iseloomustab: tihe ja katkematu side kogukonnaga; pereliikmete kokkuhoidmine; pidev ja raugematu traditsioonide ja oma rahva ajaloo tunnetamine N: sabati pidamine, kosser toit jne
ümaraknad. Ajastule omaselt on fassaadil aktsent: efektne tornitaoline ümarärkel - asudes klassidetiiva koridori keskjoonel, kujundab see koos suurejoonelise trepistikuga mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs. H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U-hargi motiiviga madal lambrii. Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh O. Metsis), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).18 ,,Rakvere gümnaasium esindas ruumiprogrammilt ja funktsionaalselt skeemilt 1930. aastate keskpaigaks Eestis kõrgeimat taset. RG juures saavutas funktsionalism A.Kotli
et näidata, et kedagi ei represseerita. Stagnatsiooni jätkub, pingete esilepaiskamine jätkub, ühiskonna muutumine algab. Muutused algavad siis kui riigi- ja parteijuhid hakkavad surema. 82, 83, 84, 85 nagu muutuks, aga ei muutu midagi - segased ajad. Modernistlikud katsetused, eksistentsialismipoleemika, Valtoni poleemika. 70ndate keskpaik, siis näeme, et avangardsus kiiresti taandub sellest kultuuripildist. Ta ei kao, aga muutub nisikaubaks. Pigem traditsionalistlikud tendentsid. Püsimise vastupanukirjandus, püütud selgitada etnosümbolistliga. Ökoloogilised küsimused jne. Võib märgata, et 60ndatest kasvavad tendentsid välja. Kui üldine hoiak muutub traditsioonisõbralikumaks. Kirjanduses ka alternatiivid, maldadumine kui alternatiiv. Üheltpoolt totaalse iroonilise pealetulekuga siduda (Unt, Üdi), alternatiivsed totaalse iroonia kaudu. Proosastumine - näeme,
on järel näiteks Võrus ja Tartus. Tallinnas olid sellised sotsiaalelamispinnad Sitsi ja Keava tänaval asunud nn. linnabarakkides, mis on hävinud. Linn võis lisaks materiaalselt vähekindlustatud inimgruppidele ehitada kortereid ka ametnikele või linna teenistuses olevatele õpetajatele. Nii nagu tsaariajal, nii võib ka Eesti ajal omaette grupina eristada raudteelaste elamuid, need on eriti just toonase kitsarööpmelise raudtee liinide äärde ehitatud traditsionalistlikud kõrge kivikatusega, tavaliselt püstlaudisega viimistletud hooned. Tallinnas on raudteelaste elamuid 1920. aastail projekteerinud ka tuntud arhitekt Karl Burman. Joonis 1.25 Eestiaegne nn. linnamaja (tänapäeva mõistes sotsiaalmaja) Võrus (vasakul, arh. Anton Soans). Tallinnas Kopli kaubajaama juures on rida 1920. aastate raudteelaste elamuid (paremal, arh. Karl Burman). 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 1930
annaabi.ee 
