((sks. 'kodukandi kunst'), 20. saj. alguses saksa kultuuriruumis, eriti Šveitsis levinud arhitektuurisuund, mis vastukaaluks rahvusvahelisele juugendile idealiseeris väikelinnade varasemat arhitektuurilaadi ja rajas arvukalt aedlinnu.) 1920. aastatel juurdunud traditsionalismis kasutati klassikalisest arhitektuurist pärinevaid detaile ja vorme (kaar, kuppel, sammas) ning soliidseid materjale. Traditsionalismile on aga ka omane põhinemine ausal ja ehedal käsitöö traditsioonil, kus hoone ehitamise juures palju detaile tehakse käsitsi. Eramuarhitektuuris on traditsionalism väikekodanlikult idülliline, lihtne ja rahvalik arhitektuur. TOTALITAARNE ARHITEKTUUR.1930ndad aastad tõid endaga kaasa totalitaarse arhitektuuri arengu Itaalias, Saksamaal ja Nõukogude Liidus, kus tehnoloogiat ja materjali peeti stiilist tähtsamaks, kuna nad olid stiili kujundavad tegurid