Friedrich ''Kriidikaljud Rügenil'' 5 Romantism Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Francisco Goya (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Francisco Goya ''Sõjakoledused'' 6 Kasutatud Materjalid: http://en.wikipedia.org/wiki/Francisco_Goya
Turnerist ka impressionistide eelkäija. Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Fransisco Goya (1746- 1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Arhitektuur Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika.
edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. 6.2. Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka FRANCISCO GOYA (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. 6.3. Saksamaal Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus.
kujunemises). Kas tohib sellest järeldada, et oli tegemist kaugelemineva andelise ühekülgsusega, inimese keerukusest ja ühiskonna vastuolulisest möödavaatamisega ja ehk koguni möödaelamisega? Seda mitte. Sõjajärgsete aastate loomingus oli mõlemat, nii vastuoludest möödavaatamist kui ka nendest möödaelamist. Selle põhjuseks ei olnud aga kirjaniku enda sisemine konfliktitus, vaid kaasaminek elupraktikast irdunud mõtlemisviisiga. Inimese ja elu varjatum, traagilisse suubuv pool ei olnud kirjanikule kaugeltki mitte tundmatu maa. Poleks ka õige väita, nagu oleks ta selle tundmist oma loomingus järjekindlalt eitanud või peitnud. Elatud aastatega ja kirjutatud raamatutega süvenes järjest ühiskonna elus avalduvate dialektiliste vastuolude mõistmine, nagu muutus teravamaks ka vastuolude tunnetamine inimeses eneses. Ilmselt on midagi seaduspärast selles, et traagilise tagapõhjaga isiklikud motiivid hakkasid järjekindlalt
võimetuses omal jõul saavutada õnne ja "ülimat hüve". Nende täitumatu õnneihas piinab neid ning nad nad loodavad kergeusklikult oma õnne vähemalt tulevikuski tabada. Pascal tegi järelduse, et inimesed ei ela, vaid nad kavatsevad elada. Nenede tegelik elu on vahendiks võimaliku elu elamiseks, mis kätte jõudes osutub illusoorseks. Kõigele, ka ühiskonna üvele, isiklikku hüvelolu eelistades jõuab egoistist inimene oma traagilisse finaali. Enesearmastus häbistab enese lõplikult. Lisaks julmusele ilmneb nüüd ka tema arutus, sest ta ei saavutanud seda, mille poole kõige rohkem püüdles. Pascal eitas egoistlikku õnne ja ükskõiksust võõra kannatuse suhtes. Elu ohverdamist õhiskonna heaks, nagu seda teevad mõned inimesed, pidas ta õigeks. Murederohkes maailmas rahulollu tardumise mõistis ta hukka. Ta ütles, et muredele andumine ei ole häbiasi, häbi on lõbukoorma all ägamine
Johann Heinrich Füssli Luupainaja. 1802 MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Francisco Goya hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism. Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Francisco Goya Ülestõusnute mahalaskmine. 1814 MAALIKUNST SAKSAMAAL Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi
patte peegeldavat portreed. Oma südametunnistust tappes tapab Dorian iseenda. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes tegelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Sama teema juurde tuli Wilde tagasi ühevaatuselises draamas ,,Salome". Juuda printsessi, Herodese ilusa tütre Salome kirg astub traagilisse kahevõitlusesse ristiusu prohveti Ristija Johannese asketismiga. Saamata mehelt vastuarmastust, Johannes hukatakse. Salome armastus ei hukuta üksnes seda, kellesse naine on armunud. Ta muutus ise oma kire ohvriks: suudelnud surnu huuli, pidi ka tema surema. Iroonilised ja sädelevad seltskonnakomöödiad viisid Wilde´i edu tippu. Aastatel 1892 1895 said need kärarikka menu osaliseks. Komöödiatega paljastas ta peenutsevate aristokraatide tagurlust ning
valgustavad veretav päike, salapärane kuu või vikerkaar. Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse esindajana sai Turner impressionistide eelkäijaks. Hispaania kunstnik Goya oli üks neid, kes hindas valgustajate ideid ja keda tema kodumaa olukord seetõttu masendas. Goya kaunivärvilistel paraadportreedel on tihti pilkav alltekst; aga ka lihtrahvast näeb ta mingi irratsionaalse, sõgeda jõuna. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu, sest valgustuse ideaalid ja uuenduste lootus suunasid neid toetama prantslasi, keda nad aga patriootidena vihkasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism (õlimaal ,,Ülestõusnute mahalaskmine...", graafiliste lehtede sari ,,Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Mahalaskmise pildil on peamine valgusallikas sõdurite jalgade juures seisev latern. Selles võib näha vihjet, et just valgustuse