Eesti Vabadussõda uurimustöö
krediidi kaupade sisseveoks.
Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See
võimaldas senisest tulemusrikkamalt võidelda ,,kohaliku" enamlusega, mis kujutas
enesest tõsist ohtu. Enamlaste tegevust juhtis illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp.
1918. aasta detsembri keskpaigaks kavandatud mässukatse Tallinnas, mis pidi
soodustama pealinna langemist Punaarmee kätte, suudeti küll eos likvideerida, kuid
vastuhakkude õhutamine jätkus. Traagilisimaks kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta
veebruaris. Saarlased, olles pikemat aega äralõigatud mandrist ja vaeveldes
majandusraskuste küüsis, olid vastuvõtlikud enamlaste propagandale, mille kohaselt
valitsus olevat vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks. Enamlastel õnnestus provotseerida
mäss mobiliseerivate hulgas. Valitsuse poolt kohale saadetud karistussalk suutis olukorra
normaliseerida, kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga.