Lavaline esitamine on seotud dekoratsioonide ja rekvisiitidega. Dramaatika zanrid 1.Tragöödia e kurbmäng- Kangelane satub õilsaid eesmärke taotledes väljapääsmatusse olukorda ja on määratud ebavõrdses võitluses hukkumisele. 2.Komöödia-naeruvääristatakse inimestele ja sellega seotud ühiskondlike nähtuse negatiivseid jooni;jõutakse õnneliku lõpplahenduseni 3.Tragikomöödia-esineb traagilisi ja koomilisi elemente vaheldumisi. Koomisi elemente kujutatakse traagilisena ja vastupidi. 4.Farss e jant- kerge ja lõbusasisuline, sündmusi juhib juhus 5.Vodevill-ühevaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga, esineb muusikat, tantsu,kupleesid. Sellel on puänt lõpp. 6. Draama-kujutatakse tegelaste sisemaailma, tegelaste vahel pingeline võitlus vaimsel pinnal.
Muusikapala oli rahulik, vahel ka rütmikas. Võis näha rütmilist klahvivahetust, mis andis antud ballaadidel veel rohkem jõudu juurde. Lisaks võib öelda, et see on jutustus rüütliaegedest. Teiseks esitati F. Chopini teost nr. 4 Scerto e- duur. ( scerto tähendab otsetõlkes nalja). Teos oli kiirete meeleoludega ning hästi tundeline. Kolmandaks esitati samuti F. Chopini muusikat, kuid tema teist repertuaari. Esitati tema balaadi nr. 41. Antud ballaad tundus traagilisena, jäi mulje nagu keegi oleks lahkunud ning teda leinatakse või on juhtunud raske õnnetus. Teos oli ühtlasi ka kõige pikkim. Esitatud laulude põhjal võib ära märkida ka selle, et noor, andekas pianist esitas kõiki repertuaare peast, ta ei vaadanud kusagilt maha , lihtsalt mängis. Lisaks tema käte mängimine, mis pani mind täitsa muljeltavaldam, kuidas nii noore inimese käed mängivad ja suudavad pingele vastu pidada.
maalidel peituvad. On vaja tunda ajalugu, kirjandust,mütoloogiat jne. Edvard Much (1863-1944) Kuulsaim Norra kunstnik. Keerulise ja raske elu saatusega. Vormilt juugendlik,sisult sümbolistlik. Maalidel on sünge,ängistav,hüsteerilis-traagiline meeleolu. Põhiteemadeks üksinus, hirmud,haigused ja surm. Kasutab tugevaid värvikotraste,leegitsevaid värvitoone ja looklevaid jooni. Teoste peamiseks tegelaseks on inimene, kes tunneb end maailmas üksikuna. Armastust näeb petliku ja traagilisena. Tähtsaim teos ,,Karje". Juugend 19saj teine pool 20saj algus On ispireeritud Jaapani puukravüürist, Euroopa keskaegsetest ornamentidest,looklevatest joontest ja taime motiividest. Kujunes välja Inglismaal, kus arhitekt A MacMurdo joonistas 1883.a esimest korda sellised ornamendid, mis panid aluse juugend-stiilile. Uus stiil hakkas laiemalt levima 1890-ndatel a. Ja kandis erimaades erinevaid nimestusi : Modern Style, Art Noeveau, Jugendstil
Ehk tuleb ilmsiks tõsiasi, et mis ühel ajal argitarkus ja üldaktsepteeritud, on teisel ajal kummastav ja isegi veider. Argitarkuse juures aga on oluline mõista, et selleks, et kaks inimest saaksid mingitest asjadest ühte moodi arvata, peab see olema alati mingi kindla traditsiooni ja mõtteviiside tulemus - sellele hetkele eelneb ajalugu - seega võib tekkida küsimus, et millise konteksti mõttesüsteemi esindaja Leemet ikkagi oli ja sealt edasi, miks me tajume seda lugu traagilisena? Pakun sellele vastuseks võibolla pisut groteskse pildi ja kirjelduse, aga seda eelkõige selleks, et ilmestada neid võimalikke tõlgendusi, võibolla ka provotseerida. Niisiis, kõigepealt esitab lugejale ennast Leemet ise - sest tegemist on minavormis jutustatud looga, kus peategelane esitab mitte objektiivset vaadet asjadele, vaid nii nagu tema - kangelane, minajutustaja - seda näeb ja sellest aru saab. Ta kurdab, et on ajaloole jalgu, kuhugi nurka kopitama jäänud igand. Viimane.
hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus. Ideaalne surm nüüdisaegses ühiskonnas on kiire (loomulik) surm bioloogilise vananemise tagajärjel ja soovitavalt loomulikus põlvkondade järgnevuses. 2. Kui noore inimese elu katkeb ootamatult õnnetusjuhtumi tagajärjel, ilma kõiki inimelu loomulikke etappe läbimata, kogeb kogukond surma ebaõiglase ja traagilisena ning sellega on keeruline leppida. Noore inimese surma/hukkumise aktsepteerimiseks ,,ei olda valmis" ehk teisisõnu: lähedastel puudub surmaks ja leinamiseks valmistumise aeg, mis on kasutada ,,loomuliku" surma puhul. Kui päevakorda kerkib küsimus, kas on inimlik hoida inimest kuude kaupa valudes, on praegu vastus ühene: jah, on inimlik, olgugi et on valud. Inimene peab võimalikult kauem elama. Ometigi on üldlevinud arvamuse
suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel. Ka oli tema peres olnud mitmeid traagilisi sündmusi. Selletõttu on Munchi maalide ja graafika peamiseks tegelaseks end maailmas üksikuna tundev inimene. Munchi tõlgenduses on inimese olemasolu sünge ja lähedus teistega saavutamatu, vaid surm on vääramatu. Tähtis teema on tema jaoks ka mehe ja naise suhted, kuid ka armastust näeb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. 3
kangelane loodab, et see nii on; · värsiline kõne. Need tunnused kehtivad klassikalise tragöödia puhul. 20. sajandil on suur kangelane asendunud väikese inimesega. Antiiktragöödias oli kangelane vastamisi jumaliku seadusega. Kaasajale lähenedes asendub see eksistentsiaalse ja seejärel sotsiaalse situatsiooniga. Tragöödia temaatikast on välja kasvanud eetikas oluline mõiste katarsis. Kaasaegne inimene ei ole võimeline tajuma maailma läbinisti traagilisena ega pole seega võimeline kogema ka katarsist ehk kunstilist puhastumist/purgatooriumi. Aristoteles: tragöödia on tõsise, lõpetatud ja üleva tegevuse jäljendus tegevuse vormist, mis kaastunde ja hirmu kaudu vabastab inimese emotsioonist. Kunstilised emotsioonid tekivad eelkõige vaatleja samastumisel tegelasega. Kaasaja inimeselt on maailmasõjad võtnud empaatiavõime? Inimestele meelivad traagilised zanrid, sest me tajume nende kunstlikkust
suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel. Ka oli tema peres olnud mitmeid traagilisi sündmusi. Selletõttu on Munchi maalide ja graafika peamiseks tegelaseks end maailmas üksikuna tundev inimene. Munchi tõlgenduses on inimese olemasolu sünge ja lähedus teistega saavutamatu, vaid surm on vääramatu. Tähtis teema on tema jaoks ka mehe ja naise suhted, kuid ka armastust näeb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908 muutub tema stiil rahulikumaks ja voolavamaks. HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901)
suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel. Ka oli tema peres olnud mitmeid traagilisi sündmusi. Selletõttu on Munchi maalide ja graafika peamiseks tegelaseks end maailmas üksikuna tundev inimene. Munchi tõlgenduses on inimese olemasolu sünge ja lähedus teistega saavutamatu, vaid surm on vääramatu. Tähtis teema on tema jaoks ka mehe ja naise suhted, kuid ka armastust näeb ta peamiselt petliku ja traagilisena. Nende meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldised kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. Munch taotleb oma töödes vahetut tunnete kujutamist ja käsitleb loodusvorme väga suure vabadusega. Tema piltide mõju aitavad tõsta nende suur formaat, rahutu ja vaba, lohakas pintslitehnika ning kirglikud, leegitsev-heledad värvid. Hiljem, u. aastal 1908, toimus muutus Munchi eluviisides ja ka loomingus oluline muutus. Tema teoste põhimeeleolu muutus optimistlikumaks, kuid
annaabi.ee 
