tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta tantsima ja huvitus isegi Laura klaasleludest, mis tegelikult tundusid nii totrana. Probleemiks on näidendis ka ema ja poja suhe. Pojale ei meeldi selline kesine elu, ning tal on mõttetes samamoodi kodust minema minna nagu isalgi. Ta käib peres ainukesena tööl ning aitab sellega ka oma õde ja ema. Ema ei oskaks midagi peale hakata kui poeg ära peaks minema, kuid millegi pärast ei käitu ta vastavalt nii, et poeg tahaks kodus olla. Hõõrub pojale nina alla et miks ta kuskil kõrgema koha peal ei ole ja ikka töötab kuskil laos. Toob koguaeg
see olnud igal pool suur takistus, ning sellest on tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta tantsima ja huvitus isegi Laura klaasleludest, mis tegelikult tundusid nii totrana. Probleemiks on näidendis ka ema ja poja suhe. Pojale ei meeldi selline kesine elu, ning tal on mõttetes samamoodi kodust minema minna nagu isalgi. Ta käib peres ainukesena tööl ning aitab sellega ka oma õde ja ema. Ema ei oskaks midagi peale hakata kui poeg ära peaks minema, kuid millegi pärast ei käitu ta vastavalt nii, et poeg tahaks kodus olla. Hõõrub pojale nina alla et miks ta kuskil kõrgema koha peal ei ole ja ikka töötab kuskil laos
tööle minna, puhtalt sellepärast, et teisiti polnud harjutud ning see oli normaalne, et mees on juht ning naine on jünger. Enne, kui me võime jõuda õiglusele lahenduste leidmiseni, peame kõigepealt välja juurima just need tagamaad, millest kõik ebavõrdsus tuleneb. Selle mõtte laiendamiseks võtaksin näitena katoliku kiriku õpetuse, kust käivad läbi seitse eriti rasket surmapattu: kõrkus, ihnus, iharus, kaduedus, viha, laiskus ja aplus. Nii totrana kui see ka ei tundu, on need neil otsene seos ebaõiglusega. Kõige lihtsam on selgitada ihnust: kui ma õigesti mäletan, siis 70% maailma rikkusest on 30 erineva inimese käes. Miks on rahasummad koondunud isikute, mitte kogukondade või koguni riikide kätte? Olgugi, et nii mõnigi neist annetab seda raha vajajatele (näiteks Bill Gates on vähemalt poole oma 60 miljardilisest varandusest heategevuseks annetanud), kuid need annetused ei jõua igalepoole
142 Merca lisab, et 1980. aastate noortel oli sisuliselt vaid kolm võimalust: kas olla nohik, punkar või diskomees.143 Allan Vainola jaoks oli punkariks olemise peamine eesmärk vastandumine ühiskonnas vohavale lollusele ja juhmusele144, Anti Pathique tundis samas jälestust tollase veteranide kultuse vastu (Suure Isamaasõja veteranidel olid Nõukogude Liidus mitmed privileegid).145 Peep Männil mainib ühe pungi varajase ideena mässu Lääne elustiili vastu, mis mõjus sama totrana kui ENSV riiklik korraldus, lisaks soov vastanduda diskomeeste materialismikultusele ning harimatusele.146 138 Trubetsky 2009, lk 256. 139 Intervjuu Tõnu Trubetskyga. 140 Intervjuu Kiwaga. 141 Intervjuu Mercaga. 142 Intervjuu Eero Tammega. 143 Intervjuu Mercaga. 144 Intervjuu Allan Vainolaga. 145 Intervjuu Anti Pathique’iga. 146 Intervjuu Peep Männiliga. 32
annaabi.ee 
