Kes peaks valitsema?
See tsementeerib ühiskondlikku sidet ja avardab iga inimese
vaatevälja, nii et neil on huvi riigi kui terviku vastu ning nad püüavad loomupäraselt edendada üldist tahet.
Niisugune idee võib meile tunduda mõneti pahaendeline: see lõhnab ju ideoloogilise mõjutamise järele,
hoolimata Rousseau kinnismõttelisest püüdest kaitsta üksikisiku vabadust. Mõned kriitikud väidavadki, et
Rousseau mõtlemises võib märgata fasistlikke või totalitaristlikke ülemtoone. Kasvatusega tuleb inimesi
vormida nii, et nad unustaksid iseennast riigi huvides. Vastuseks sellisele kriitikale tuleb öelda kahte asja.
Esiteks, Rousseau eeldab, et rahvast seovad tava ja traditsiooni sidemed juba enne seda, kui ta on küps seadusi
vastu võtma. Seega on kasvatus viis, kuidas formaliseerida ja tihendada sidemeid, mis on ühiskonnas juba
olemas, mitte aga kunstliku korra pealesundimine erisuguste inimeste rühmale. Teiseks, Rousseaule ei