info kiiresti ja kergesti kättesaadavaks. Olulisel kohal teadus, uurimisasutused, haritlaste rohkus ja teaduse rahastamine Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Töölistelt oodatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Siirdeühiskond - ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele), nt Eesti 1992-... Seda perioodi nimetatakse ülemineku- ehk siirdeperioodiks Siirdeühiskonna tekke põhjuseks võivad olla reformid või revolutsioon reform valitsuse poolt algatatud muutused, mis on planeeritud ning rahumeelsed revolutsioon dissidentide (teisitimõtlejate) poolt kukutatakse valitsus ning tänu sellele toimuvad muutused Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, üleminekuaja
3. 1265- Inglismaal tuli kokku inglise parlament (kuninga õigusi hakati piirama) 4. 1920- Tekib rida uusi riike. Võeti vastu eesti esimene põhiseadus, mida peeti sel ajal kõige demokraatlikumaks üldse. 5. 1930 muutus olukord totalitaarseks ja autoritaarseks 6. 1991- totalitaarse ühiskonna kokku varisemine, kus enamus riike pöördus demokraatia teele, mis oli sel hetkel maailmas enimlevinud riigikorraldus. 7. 1990 alguses, totalitaarselt riigikorralduselt demokraatlikule üle minekut nimetatakse uue terminiga SIIRDEPERIOOD. (sinna kuuluvad enamik ida- euroopa riike, ka eesti) Kaks võimalikku siirdeperioodile üleminekut: · Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda) · Aeglane üleminek demokraatiale. (venemaa kasutas seda ja tänapäevaks on nad taas ditaktuuririik) 9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad
-1970. Tagasilöök 1980. aastad- maj kliima halvenemine kogu maailmas. 2 Demokraatia levik. 20.saj. lõpul lõppes külm sõda, süvenes maailmamaj. integratsioon. Francis Fukuyama: esindusdemokraatia ja kapitalism on suutnud tõestada oma eeliseid võrreldes teiste süsteemidega, maailm astub uude, poliitilise ajaloo järgsesse aega (nn .ajaloo lõpp) Kuidas toimub totalitaarselt süsteemilt demokraatlikule üleminek? Nõukogude Liit? Iraan? Edukas üleminek saab toimuda järk-järgult, siirdeperioodi pikkust ennustatakse ~20 aastale. Ohud: 1. Massid muutuvad väga radikaalseteks oma nõudmistes, sest eliit ei suuda neid kaasata otsustamise protsessi 2 Demokraatia näib liiga aeglasena ja ebaefektiivsena. Võidakse tagasi minna ebademokraatliku valitsemiskorra juurde 3. Maj. pol. muutub liialt tehnokraatlikuks, sotsiaalküsimused jäävad arvestamata ja
2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega. Läti läheb üle eurole Eestis vahetati rongid välja Seve Ehitus Taliolümpia Sotsis. 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud. Ansip astub tagasi Krimm Venemaale 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida. Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orien...
*vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood postrevolutsiooniline faas
A) valimisõiguse kaudu( parlament, riigipea, kohalik omavalitsus). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. (Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus. Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ). Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne. Võidakse valitseda 1)autoritaarselt (Itaalia 1922-1943) 2) totalitaarselt Totaritaarses riigis sekkutakse räigelt tavainimese ellu. Püütakse suunata suunata nende vaateid ja tõekpidamisi. Riigi tunnused : 1- Teritoorium. 2- Rahvas. 3-Avalik võim. 4-Rahvusvaheline subjektsees. Totalitaarne riik: Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi. Jälitatakse inimesi. Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobjektiivne. Eraisik ei tohi omada relva. Majanduses ei saa nad eraalgatusega esineda. Võimalik kuuluda ainult ühte erakonda, nn riigiparteisse.
kõrgtehnoloogiat, järjest suurem haritud spetsialistide vajadus Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond Teadmusühiskond- ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele Siirdeühiskond- ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule Heaoluühiskond- riigikorraldusvorm, mis püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusellu, et makspoliitika abil tulusid ümber jaotada. Jätkusuutlikus-arenguaste, mis rahuldab praeguse põlve vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlveded samu huve. Ei tohi probleemi lahendada teiste arvelt. Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus Riik ja riigi vormid
(keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem valimistega, lõpeb dem põhimõtete juurdumisega. Revolutsioon: algatajaks dissidendid, osalevad massid, etteaimamatu, vägivaldne, võimu- ja valitsussuhted muutuvad. Reformid: algatajaks valitsev partei, osalevad poliitikud ja ametnikud, planeeritud, rahumeelsed. Ohud: vana korra kukutajad kehtestavad oma diktatuuri (nt Valgevenes, Kuuba), tundub liiga aeglane ja rahvas eelistab autokraatiat (Venemaa, pärast I MS Itaalia, Eesti, SM),
*vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt üheparteisüsteemilt ja plaanimajanduselt pluralistlikku turumajanduslikel suhetel põhinevasse demokraatlikku ühiskonda transformatsioon ühiskonnas toimuv iseregulatiivne arenguprotsess. Ühiskonna tüübi muutumine. Nt moderniseerumine globaliseerumine(üleilmastumine) postmoderniseerumine üldperiodiseering- eelduste kujunemise periood uue ja vana süsteemi vaheline üleminekuaeg uue süsteemi väljaarenemise periood post-revolutsiooniline faas
Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Arenenud ühiskondades on oluline seos kapitalimahutuste ja majanduskasvu vahel. Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. 33. Mis on siirdeühiskond? Mis siirdeühiskonnas toimub? Ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule. Algab demokraatlike valimistega, lõppeb demokraatia põhimõtete juurdumisega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. 34. Mis on kultuur? Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli.
Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Teadmusühiskond- kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Siirdeühiskond (ülemineku- ehk siirdeperiood)- ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele). Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Vabade valimiste korraldamine Enamuse võimu teostamine Vähemuse õiguste austamine Seadustel rajanev riigivõim Kontroll võimude tegevuse üle Valitsusväliste kodanikualgatuslike organisatsioonide võimalikkus Seadused ja õigusnormid Seaduste vastuvõtmine Riigikogus:
olelusvõitlus, kus ellu jäävad ainult tugevad. Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). 40 Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades
sotsiaaldarvinismist tulenev olelusvõitlus, kus ellu jäävad ainult tugevad. Fasistlikud reziimid propageerisid elujõulise rahvuse loomist ning selle vahendina nähti ka teiste rahvuste hävitamist (antisemitism). Nõrgad ja nõrkuse ilmingud nagu inimlikkus, kaastunne, hoolivus, tuleb hävitada ühise heaolu nimel. Juhiprintsiip: Fasism ülistab juhti. Kuna riik ja rahvus on ühtsed, siis on neil üks eesmärk, üks tahe. Fasismi teooria kohaselt tuleb riiki juhtida totalitaarselt ning ainuisikuliselt, ilma valimiste, erakondadeta, parlamendita. Fasism on täielikult nõus elitarismi põhiprintsiibiga, et massid pole suutelised valitsema klassikalise demokraatiateooria mõttes. Ühiskond jaguneks kolmeks: liider, eliit, massid (viimastelt nõuti küsimusteta allumist). Antiliberalism, antikommunism: Fasism on antiliberalistlik ja antikommunistlik, üritades kapitalistlike põhimõtetega ümber korraldada ühiskonda nii, et eraomandus
annaabi.ee 
