“Armastus kolme apelsini vastu “
pedagoogina, on ta ometi avaldanud suurt moju erinevate maade paljudele
muusikuile, sealhulgas ka eesti muusikuile. Alati on olnud neid, kes on tema
loomingut imetlenud, ja neid, kes on selle vastu protestinud. Prokofjevi muusika kolas
eesti kontserdilaval juba 1920. aastate algul, esitajaks vene pianist Aleksandr
Borovski. Koige olulisemad olid aga Prokofjevi enda kontserdid 1934. aastal
Tallinnas ja Tartus ning nagu tollastest jarelkajadestki lugeda, kindlustasid need usku
uue muusika tosivaartustesse. Eesti teatrilavale joudis Prokofjevi muusika tunduvalt
hiljem kui kontserdisaali. Enim lavastatud on tema balletti *Romeo ja Julia*, ooper
*Armastus kolme apelsini vastu* etendub Eestis esmakordselt. 1921. aastal Chicagos
esietendunud ooperit dirigeeris toona Prokofjev ise.
Prokofjev oppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja
orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Uhendriikidesse, kuid tuli Noukogude
liitu tagasi 1936. aastal