pigem kui eelmise külma sõja järel tekkinud tasakaalude korrektsiooni ning globaalsete suhete ja jõuvahekordade paratamatut paikaloksumist. Ometi pole mitte kõik vaatlejad sama meelt ning kahelt neist on käesoleval aastal eesti keeles trükivalgust näinud kaks peaaegu identset nime kandvat raamatut. Jutt on Edward Lucase teosest ,,Uus külm sõda. Kremli vari Venemaa ja Lääne kohal" ning Mark McKinnoni raamatust ,,Uus külm sõda. Revolutsioonid, petuvalimised ja torujuhtmepoliitika endises Nõukogude Liidus". Sarnastele pealkirjadele vaatamata on tegemist siiski kahe äärmiselt erineva üllitisega. Kui Lucas keskendub Vladimir Putini ja eriteenistuste poolt Venemaal toime pandud võimuhaaramisele ning selle tulemusel algul Venemaa sisepoliitikas, seejärel juba ka Venemaa välispoliitikas aset leidnud kurjakuulutavatele muutustele ning nende mõjule kõige laiemas plaanis, siis McKinnon
KSP-58 õppelaskmise, varsti ootab ees tankitõrjerelv Carl Gustav ning samal ajal käib pidevalt vastaseõpe, kus peame kursuse lõpuks une pealt eristama Vene päritolu liikursuurtükki 2S1 jalaväelahingumasinast BMP-1 ning vahet teha näiteks tankil T-55 ja T-80. Eks eesmärgiks on seatud mitte kaotada teistkordselt oma iseseisvust. Meie valmistume halvimaks ning samal ajal püüab Venemaa taastada oma kunagist positsiooni maailmas. Praegu on nende peamine relv torujuhtmepoliitika, kuid sama joont jätkates võib ka sõda tunduda naabrile lihtsalt vältimatu tööriistana oma imperialistlike soovide rahuldamisel. Eesti on üleminekuriikide reforme hindava Bertelsmanni transformatsiooniindeksi järgi, mis uuris demokraatiale ja turumajandusele ülemineku edukust 128 maailma riigis, maailmas edukuselt neljas riik. Vahel ütlevad arvud rohkem kui tuhat sõna. Me oleme olnud edukad. Kui saaks võtta kellegi 20
annaabi.ee 
