Terminali kirjeldus Pärnu Sadamas on 20 000 kantmeetrit turvast mahutav plastist ja betoonist hiigelladu. Halli mahub korraga kaks laevatäit turvast, mis annab operaatoritele manööverdamisruumi. Olemasolevad tõstetranspordiseadmed ja ladustamisvõimalused Laadimine toimub lahtise taeva all, kuid kinniste koppadega. Lao otstes on neli ust, turvas veetakse traktoritega välja ja sealt kohe laeva, ilma et turbatolm lenduks. Pealegi saab tormituultega laadimise peatada. Laadimiskoppa võimsus on 4,0 m3. Lisas on esitatud pilt turba ladustamisest (Joonis 2) ja turba laadimisest (Joonis 3) Sihtsadama kirjeldus 6 Lisbon sadam on üks suurimatest sadamatest Portugalis. Sadam asub kohas, kus Tagus jõgi ja Atlandi ookean kohtuvad. Tänu oma asukohale Euroopa, Afrika ja Atlandi vahel Lisbon sadam
muutuvate ilmastikuolude eest ning on olnud ajalooliselt tähtis materjal tulekahjude leviku piiramisel linnades. Tänapäeval on katusetellisel veel lisaks oluline osa mugava elukeskkonna loomisel. Katusetellis, massiivse materjalina tasakaalustab katusetarindi soojustasakaalu temperatuuride vahetumisel päeval ja öösel. Katusetellis tagab ka hea müraisolatsiooni sademete korral. Katusetellis oma kaalu tõttu vajutab hoone tihedalt kokku ja püsib katusel vähese kinnitusega isegi suurte tormituultega. Katusetelliste valikus on mudeleid, mida võib kasutada katustel kaldega alates 10º kuni vertikaalsete seinapindadeni välja. Samuti saab katusetelliseid kasutada kumerate, koonuseliste ning ka voolavate pindade katmisel. Eri mõõtudega katusetelliste hulgast leiab sobiva iga suuruse ja keerukusega katusele. Katusetellis säilitab oma algse väljanägemise. Välised mõjud nagu suur temperatuurikõikumine,
suured, et loodus ise enne järgmist erakordset perioodi ei suuda taastada varasemat tasakaaluseisundit. Randade looduslik areng toimub nagu stressi tingimustes, esinevad tüsistused. Randlate nüüdisareng toimubki hüppeliselt, milleks on vajalik intensiivseks arenguks soodsate tingimuste kokkulangemine - ekstreemsete perioodide kujunemine, mille moodustavad: erakordselt tugevatest tuultest põhjustatud tormilainetus, tugevate tormituultega kaasnev ajutine väga kõrge mereveetase, mis sügis-talvel langeb kokku Läänemere üldise kõrge veetasemega ning soojade talvede tõttu külmumata meri ja rannasetted. 3. PILET Eesti rannikute morfo-geneetiline klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus. Maakoore liikumiste järgi kerkivad rannikud ja vajuvad rannikud. Meil üldjuhul on laheline rannik, mis peaks pikapeale õgvenema, lained purustavad neemikud, peaks
Mägine sisemaa ja saare põhjaosa on üks lumisemaid piirkondi terves maailmas, lumi on maas 2-3 kuud igal talvel. Samas lõunapoolsetel aladel on lumetormid haruldased, isegi, kui lund sajab, sulab see enamasti paari päevaga. Kontrastina talve ja suve ekstreemsetele oludele on kevad ja sügis aasta parimad ajad oma rahulike päevade ja selgete ilmadega. Siiski toob varane sügis endaga kaasa taifuune, mis võivad raputada sisemaad oma ägedate vihmadega ja tormituultega. Sademete hulk on külluslik, 1000-2500 mm aastas, kusjuures reeglina on Lõuna-Honsiu sademete rohkem (keskmiselt 3500 mm), kui Põhja-Honsiu (keskmiselt 1000-1500 mm) ning suvel sajab rohkem Vaikse ookeani poolsetel aladel kui Jaapani mere ääres. Aasta keskmine temperatuur varieerub 9,6°C saare põhjaosas kuni 16,2°C lõunas. Jaapanis on pikk vegetatsiooni periood, aastas saadakse 2-3 (lõunas) saaki 8.1.4 Mullad. Honsiu saare põhja osast alates on valdavaks lettmullad
lainetuse iseloom, tõusude ja mõõnade toime, hoovused, merejää jne. Läänemerele on väga iseloomulikud laugrannikud. Rannad on enamasti liivased, kivised või kõrkjaisse kasvanud. Pärnu lahe ümbruses võib näiteks näha laialdasi liivarandu, Lääne-Eestile on aga omased roostikega kaetud mudased kaldapiirkonnad. Põhja- ja Lääne-Eestis on levinud kivised moreenrannad koos juhuslike rändrahnudega. Sageli näeme randades, näiteks Kassaris ka rannavalle. Need on lainete ja tormituultega rannale kuhjatud kaarekujulised liiva-, kruusa- või klibuvallid. Nende rannapoolne nõlv on laugem, merepoolne järsem, pikkus võib ulatuda mõnesaja meetrini. Liivarannad on tekkinud enamasti lahesoppidesse (nt Pärnu lahte), kuhu merelainetus on tasasele aluspõhjale kokku kuhjanud palju liiva ja mitmesuguseid setteid. --- 69 Huvitav Jääaja jäänukiteks on kaugele maismaasse lõikuvad kitsad merelahed, mida näeme kõige
annaabi.ee 
