Eksami kordamisküsimuste vastused
Äärmustemperatuuride mõju puudele juba käsitlesime,
vaatleme siinkohal lähemalt tormikahjustusi.
Suuremad tormikahjustused on Eesti metsi tabanud 1923. a. (92500 tm), 1938.
a. (100000 tm), 1943. a. (500000 tm), 1967. a. (6,1 milj. tm), 1969. a. (400000 tm),
2001. a. 2002. a., samuti 2005.a. jaanuarikuu algul, kui esialgsetel andmetel hävis 1,0
miljoni tm metsa (Rootsis näiteks 60 miljonit tm). Tormikahjustused esinevad
sagedamini kuusikutes, harvem lehtpuu- ja segametsades. Tormikahjustustes ongi
enamasti süüdi metsade liigne hõrendamine hooldus-, turbe- ja valikraietega, ning
suviste raiete tagajärjel ulatuslikult levinud juuremädanikud, eriti just põllumaadele
rajatud okaspuu kultuurpuistutes. Enamasti tabavad tormid metsi augustikuul või
septembris. Sajandi suurtorm, 1967. a. augustis Lääne- ja Kesk-Eestis möllanud maru
murdis või heitis 6,1 milj. tm metsa, tagajärgede koristamisele kulus 2-3 aastat. Enim
annaabi.ee 
