Rooma ajalugu
Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse.
330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks.
Julianus (361 363 pKr)
Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks.
476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp.
Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda
austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli
sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta.
I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik.
II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi.
III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago.