10) piirimärk - piiripunkti tähis looduses ja mille asukohta on võimalik taastada; 11) kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega; 12) tehingu õiend - kinnisasja või ehitise kui vallasasja või nende osade võõrandamise tehingu kohta koostatav dokument; 13) katastri aluskaardid - katastri kaartide alusena kasutatavad topograafilist infot sisaldavad kaardid, mis ei kuulu katastri koosseisu. 2. Mis on katastri pidamise eesmärk? Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3. Millised on Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti ülesanded seoses maakatastri pidamisega? (1) Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium.
sõjaväe või riigiametnike poolt ja märgistatud vastavate riigisümbolitega, on harjumuspäraselt loodud riiki esindama. Kolmas oluline muutus ruumilises kujutamises on infotehnoloogia, mis on arenenud jõudsalt kolme viimase aastakümne jooksul. Infotehnoloogia on oluline abivahend, tänu millele jõuab otsitav teave meieni kiirelt, täpselt ning tõetruul kujul. Näiteks on juba praegu väga lihtne välja printida USGS'i topograafilist lehte, mille mõõtkava ja katvust on võimalik kohandada just enda vajaduste järgi saab muuta erinevad koordinaate ja muid andmeid. Tegemist oleks kui liikuva kaardiga. Sellist teenust võimaldavad erinevad kaardi- ja raamatupoed. Satelliitide ja arvutite abil loodud ruumilised kujutised on mõjutanud tavapärast arhitektuuri ning kaartide ja kaardistamise olulisust. Sellised muutused (satelliidid, arvutid) suurendavad sotsiaalset ja poliitilist tähtsust ruumilisest kujutamisest. Lisaks
* Maa raadius määrati 3.saj e.m.a * Suurem vajadus maa-alade kaardistamiseks tekkis ristisõdade ja maadeavastuse käigus 14. - 15.saj * 17.saj lõpus järeldas Newton, et Maa pole ümmargune, vaid on poolustelt kokku surutud Maa kuju ja suurus * 71 % vesi, 29 % maismaa. Sellepärast võetakse ookeanide veepind Maa kuju määravaks pinnaks. * Maakera pole ideaalselt sile. Maad katavad ookeanid ja mäemassiivid. * Maakera topograafilist pinda üldistatakse geoidiga Geoid * Kreeka keeles “geo”, so maa. * Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla. * Geoidil on kaks tunnust: 1. Geoid on igal pool kumer 2. Loodi e raskustungi jooned on igas geoidi punktis risti tema pinnaga * Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest.
kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. MAA KUJU JA SUURUS, GEOID, ELLIPSOID 17. saj lõpus Newton järeldas, et maakera ei ole ümmargune, vaid on poolustelt kokkusurutud. Maakera ei ole ka ideaalselt sile. Maad katavad ookeanid ja mäemassiivid. Maakera topograafilist pinda üldistatakse geoidiga. Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: 1. Geoid on igal pool kumer 2. Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest
Koostamis- ja kirjastamistööd: · Generaliseerimine 1:10 000 mõõtkavast mõõtkavasse 1:20 000 · Reljeefi lisamine · Kohanimede korrigeerimine ja täpsustamine · Korrektne ja loetav info paigutamine kaardile · Trükiks ettevalmistamine ja trükkimise organiseerimine Eesti baaskaart: Kaardiseeria sisaldab 103 trükitud lehte 1:50 000 mõõtkavas. Vektorinfo taustaks on trükitud satelliitpilt. Eesmärk: Toota digitaalne kaart, mis sisaldab baasilist topograafilist infot (peamised teed, veed, olulisemad kõlvikuklassid). Olla baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Saada kogemusi digitaalkaardistusest. Kaardistatud nähtused: · Riigiteed + olulisemad kohalikud teed · Vetevõrk · Raudteed · Kõrgpingeliinid · Gaasitorud · Kõlvikud (5 klassi) · Piirid
muutub sujuvalt. Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti Horisontaalid ei lõiku üksteisega Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised.
muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised.
[15] Metrookaart kui graafilise disaini zanr (Joonis 12). 1972 aasta MTA New York'i kaart, mille disainis Massimo Vignelli.[14] Oma uurimuse käigus sai ta aru, et New Yorgil kui linnal on oma unikaalsed katsumused, mis teevad metroosüsteemi paigutamise kaardile tavalist diagrammi meetodi abil, mida on rakendatud nii Londoni, Pariisi kui ka Tokio metrookaardil, pea-aegu et võimatuks. Selge oli ka see, et puhast topograafilist kaardistamist ei saaks samuti teha, sest tuleb arvestada nii New Yorgi unikaalset geograafiat kui ka tänavate paigutust. Seega tuli tal kasutada nii ühte kui teist ja neid omavahel kombineerida. KickMap, näidatud joonisel 13, on kombinatsioon mitmetest ideedest, mida on laenatud selektiivselt varasematelt kaartidelt kus mõni neist ulatub tagasi 19 sajandisse ja milles on ka tema enda innovatsiooni.
koordinaatideks võtta. Milliste kaardikihtidega on 20 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad digitaalkartograafias vm tegu? Milliste mõõtkavadega võiks tegu olla (olid variandid antud) 6. Aktiivne kaugseire – tööpõhimõte, mida uurida saab 7. Asetatakse üksteise peale viis topograafilist kaarti. Põllumaade üleminek rohu ja karjamaadele jms. Millist andmemudelit kasutada – raster või vektor? 8. Lähtudes eelnevast ülesandest, millised raskused võivad olla andmemudeli kasutamisel ja kuidas neid lahendada? 9. Sul on mitu kaarti ühe piirkonna kohta. Mõõtes ühte vahemaad tuleb igal kaardil erinev tulemus. Ka tuleb erinev tulemus nivelleerides. Mis võivad olla põhjused? (mõõteviga ei lähe arvesse) 10.Projektsioonide jaotamine moonutuste alused.
1996. a. tootmine täisdigitaalne iii. 1999. a. käivitatud riigihanked iv. 2002. a. põhikaart Eesti territooriumil valmis v. 2003. a. digitaalne põhikaart Eestis valmis 22 84. Mis on Eesti baaskaart? Projektsioon TM-Balti, ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoord süsteem TM-B!! Baaskaart sisaldab baasilist topograafilist infot pm teed, veed, olulised kõlvikuklassid. Kaart on baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Aluseks on kosmosepildid (täpsus 50m). Kaardistatud nn baasnähtused riigiteed, olulisemad kohalikud teed, vetevõrk, raudteed, kõrgepingeliinid, gaasitorud, kõlvikud 5 klassi, piirid, reljeef (5m lõikevahed, koostatud vene topodelt). Kaart on vektorkujul ja tükikaardil on ka satelliitpildi kujutis. Tootmist
sajandi esimese poole kuulsate planeerijate valmislahendusi, arvestamata kohalike olude eripäradega. 20. sajandile eelnenud kompaktsete linnade mudelitena kasutatakse Euroopa linnu ja asundusi, mis omal ajal võisid tõepoolest olla jätkusuutlikud, kuid seda muudel põhjustel kui nende tihedus või kompaktsus. Nende linnade ehitajad kasutasid kohalikku ehitusmaterjali ja tööjõudu, nad laiendasid linna järk-järgult vastavalt vajadusele. Sellisena arvestas linn alati kohalikku topograafilist ja kultuuriruumi, sobitudes oma ümbruskonda. Tänapäeval veetakse ehitusmaterjal kaugelt kohale, kasutatakse mitte-kohalikku tööjõudu, linnad ja linnaosad ehitatakse ühe planeerija või grupi kindla plaani põhjal ühe hooga valmis. Tänapäevane planeerimise praktika võimaldab küll kohalikel elanikel ja huvigruppidel osa võtta koosolekutest ning arutada arendustegevust, kuid lõplikud plaanid koostab lühikese aja jooksul siiski väike
rahvuspargi välispiir (joonis 2), mis ühtib Halliste puisniidu praeguste piiridega ning lõunas 1959. a. loodud keeluala ulatusega, mille looduslikuks piiriks võib üldjoontes võtta Halliste jõe, mida nii idast kui ka läänest piiravad metsamassiivid. Samuti pöörati tähelepanu metsasuse suurenemisele erinevatel maapinna kõrgustel. Uuritavas piirkonnas hinnati metsakoosluse esinemist alla 20 m absoluutses kõrgusskaalas. Kasutati 1947. a. topograafilist kaarti (M 1:25 000). 20 Joonis 2. Kaardianalüüsil kasutatud uurimisala Vene 1-verstasel kaardil oleva luhapiiri, 1959.a. loodud keeluala piiri ja Soomaa rahvuspargi välispiiriga. 21 2.2.2. Taimkatte uuringute materjal ja metoodika Välitööd taimkatte uurimiseks Soomaa rahvuspargi luhtadel viidi läbi 2002. aasta suvel.
a. Digitaalkaart ja trükikaart mõõtkavas 1:50000 (1 leht katab 25x25km=625km2) b. Ellipsoid: GRS 80 c. Projektsioon: TM-Balti d. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: TMB e. Faili formaadid: i. Vektorkujul: ArcInfo, MapInfo, DGN ii. Rasterkujul: ei levitata f. Trükikaardil ka SATELIITPILDI KUJUTIS g. Eesmärk: Toota digitaalne kaart, mis sisaldab baasilist topograafilist infot (peamised teed, veed, olulisemad kõlvikuklassid). Olla baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Saada kogemusi digitaalkaardistusest. h. Ajakava: i. 1993. a. käivitus ii. 1996. a. lõppes digitaalse andmebaasi loomine iii. 1998. a. terve Eesti kaeti trükikaardiga i. Kaardistatud nähtused:
populatsioonide vahel. 2) evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. Mükoriisa e seenjuur. Kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Kontiinum pidevus. Eristatakse topograafilist (taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala), taksonoomilist (kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused) ja ajalist (nii topograafiline kui ka taksonoomiline kontiinum muutuvad ajaliselt). Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi dialektiline ühtsus ja vastandlikkus.
Erinevused seisuveekogudest: 1) ühesuunaline vool 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle suudmealale, planktonkooslus on sarnane järvele, lisaks kividelt ränivetikad botaanoplankton 5) jõgi on eriti avatud ökosüsteem – säng kitsas ja lineaarne, maismaa ökosüsteemidega vahetumalt seotud kui järv/meri, maismaa taimestik mõjutab jõe topograafilist struktuuri a) kaldataimed – kõrkjad (pillirood, puud) takistavad päikesekiirguse hulka ja see alandab veetaimede primaarproduktsiooni b) vette sattuvad taimeosad, mis mõjutavad vee toidukoosseisu 6) jõe veevooluhulk on ebastabiilne – ulatuslikud üleujutused, vähene vesi 7) inimasula pluss jõgi = heitvesi Valgala kui uurimisobjekt – tuhandeid ruutkilomeetreid pikk, ohustab Läänemerd Inimene Linnastumine – inimtegevuse mõju veesüsteemidele
pärast läbirääkimisi Granö. Tema sooviks on oma kabinet ja assistent. Samal aastal jõuab GranöTartusse tuues kaasa Helsingist raamatuid ja seinakaarte. Algselt plaaniti kabinet Rüütli ja Suurturu nurgale, hiljem sai asukohaks Jaani uulitsa 22. Ruumideks oli eestuba, auditoorium ja kabinet. 1920 saab geograafiakabinet uueks aadressiks praegune Vanemuise 46. Kartograafia kursusel osavõtjaid 10 ja kodumaa geo kursusel 11. Topograafia osakonna poolt Tallinnast saadakse 331 topograafilist kaarti Põhja-Eesti ala kohta. Vanemuise õppehoone ehituse algatas geoloogiaprofessor Mihhailovski. Algselt oli see planeeritud geoloogia-ja zoloogiamuuseumi jaoks. Maja valmis 1914(2014 saab 100 aastat vanaks) aastal ja alanud sõja tõttu anti hoopis sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai selle enda käsutusse peale vabadussõda. Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid maakondlikud koguteosed.
2) erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; 3) isendid iga liigi piires erinevad üksteisest ökoloogilise nõudluse poolest; 4) keskkonnatingimused ise muutuvad pidevalt mööda gradienti. Seetõttu on selgeid piire koosluste vahel võimatu eristada. Koosluste ülemineku iseloomustamiseks kasutatakse mõistet kontiinum. Kontiinum (lad. continum pidev, katkematu) pidevus. Taimkattel eristatakse topograafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiinumit. 1) Topograafiline kontiinum taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala (ökoton). 2) Taksonoomiline kontiinum kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osal kooslustest on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; 3) Ajaline kontiinum nii topograafiline kui taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi.
Arvatavasti see ebatavaline topograafiline omadus on ergutanud mõningate avatud ruumi vormide teket alates Rooma ajast. Kitsaste tänavatega mgilinnas oli see merekarbikujuline väljak ebatavaline - nimelt selle visuaalne ühendatavus, vaated, mis avaldusid harilikult alles renessansi linnaruumides, ruttas oma ajast ette. Kujunduse omadused: · rõhutab topograafilist situatsiooni läbi maapinna manipulatsiooni, nt sillutisemustrid ja purskkaevude asukoht; · arhitektuurilised elemendid lisavad dramaatilisust kõrguste muutusele, nt kõrgel hõljuv Torre del Mangia. · üllatav lähenemine ja tugev valgus ning ruumikontrastid; · pollarid ja sillutise materjal vihjavad ajaloolisele rollile, luues tunnet skaala skitseerimisest;
123. Koosluste liigiline, struktuurne ja geneetiline mitmekesisus. Kontiinum, ökoton, servaefekt Struktuur on koosluse ja ökosüsteemi iseloomulik omadus, mis avaldub: 1. koosseisuna, 2. paigutusena e ruumilise struktuurina, 3. talitlusliku e funktsionaalstruktuurina, 4. ajalise struktuurina, 5. geneetilise struktuurina. Selgeid piire on koosluste vahel võimatu eristada, Koosluste ülemineku iseloomustamiseks kasutatakse mõistet KONTIINUM (pidevus). Taimkattel eristatakse topograafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiinumi. Vastand on diskreetsus (katkendlikkus). Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). 124. Erineval tasemel toimuvad ajalised muutused koosluses ja kogu ökosüsteemis. Suktsessioon (primaarne/sekundaarne). Suktessioon e koosluste vahetus – s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni
annaabi.ee 
