• 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid
Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrdaanda Surm Suri 82-aastasena Oma pärandi jaotas ta ära Paide kirikule ja tütarlastekoorile Mälestuskivi Reopalu kalmistul Hauakoht on teadmata Mälestuskivi Reopalu kalmistul Kasutatud allikad http://www.jkrk.ee/joomla/images/documents/hupel_275.pdf
pärisorjust. Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18
Uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ja ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. G.Browne- Riia kindralkuberner, sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W.Masing- Fr.R.Faehlmann- J.Köler- Ph.Karell- J.Leinberg-
Elisabeth Dehniga. abielust sündis 11. veebruaril 1761 poeg, paraku suri naine sünnituse tagajärjel kahe kuu pärast. Aasta hiljem suri ka poeg. Oktoobris 1763 kutsuti Hupel Põltsamaa pastori kohale, kuhu ta 14. märtsil 1764 ametisse pühitseti. Põltsamaal abiellus Hupel uuesti Barbara Christine von Spandekau'ga. Ka sellest abielust sündinud poeg suri imikueas, nii et Hupel jäi lastetuks. Hupel oli valgustaja sest ta haris oma rahvast kirjutades raamatuid nagu näiteks ,,Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt", ,,Riia ja Tallinna asehalduskorra praegune seisukord. Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete lisanduseks", ,,Abivalmis meelespea neile, kes tingimata tahavad härra Moses Mendelssohni kristlaseks teha või vähemalt siiralt imestavad, et ta selleks veel saanud ei ole". Veel uuris ta majandust ja andis välja raamatu põllumajandus ajaloost. Johann Gottfried Herder:1744-1803 Ta oli sakslane kes tegeles valguskirjastuse ja kunsti ning põhiliselt kirjandusega.
· PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor · AUGUST WILHELM HUPEL-Viljakas litertaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikus ,,Topograafilisi teateid eesti ja liivimaast" · JOHANN GOTTFRIED HERDER-Saksa suurim valgustaja · AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis · ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739 PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele
Ajalooarhiivi kaardikogu puhul on tegemist riigi suurima ja hinnalisima ajalooliste kaartide kollektsiooniga -- dokumentide koguarvuks on pakutud 80 000100 000. Kaardikogu on äärmiselt kirev. Üldgeograafiliste, topograafiliste, hüdrograafiliste, melioratsiooni, teede jm erikaartide üle on arvuliselt domineerivaks rühmaks piiri ja maakasutusplaanid. Riigiarhiivi vanimad kaardid pärinevad alles 19. sajandi teisest poolest. Leidub topograafilisi, hüdrograafilisi, haldusjaotuse, teede jm kaarte ning plaane, palju on maade ja metsade kasutamise ja omandiõigusega seotud plaane. Need piirikaardid moodustavad ka kõige suurema osa kartograafilisest materjalist. Samuti leidub sõjalisi plaane: lahinguoperatsioonide ja vägede paigutuse skeeme, sõjaväele eraldatud maade plaane. Kaartide infosüsteemis on hetkel: 118352 kirjeldatud kaarti; 32675 digiteeritud kaarti.
ei sekku 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. J. G. Eisen · oli Torma pastor ning töötas välja mitmeid agraarprojekte · kavandades saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi · propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust · tegeles juurviljade kuivatamisega · alustas rõugete vastu kaitsepookimisega A. W. Hupel · oli viljakas literaat ("Topograafilisi teateid Eesti- Ja Liivimaast", "Põhjamaa kirjutisi") · osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside loomises · andis koos kohaliku arsti Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739
ja teadmiste tähtsust ning astusid välja pärisorjuse vastu. Eesti- ja Liivimaal hakkasid esimesena nõudma talupoegade olukorra parandamist balti-saksa haritlased. Nad püüdsid tegeleda talurahva valgustamisega (nt toetati rahvahariduse edendamist; jutlustel anti talupoegadele kasulikke näpunäiteid) Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819): 1. Andis välja saksakeelse kogumiku „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, faunast, floorast. 2. Koos Põltsamaa arsti Peter Ernst Wilde’ga andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3. Koostas eesti keele sõnaraamatu. 4. Kogus eesti rahvaluulet, saatis avaldamiseks Saksamaale. 5. Organiseeris lugemisseltse, et talupoegadele lugemist õpetada. 7
Baltimaade valgustus: A.W. Hupel ja G. Merkel; August Wilhelm Hupel, kes kuulus Baltimaade valgustuse nn vanemasse põlvkonda, töötas pärast õpinguid Jena ülikoolis esmalt koduõpetana Põhja-Liivimaal, hiljem pastorina Põltsamaal Äksi kihelkonnas. Kirjamehena sai ta tuntuks ajakirja "Lühhike öppetus" saksakeelse käsikirja tõlkimisega eesti keelde, tema peamiseks uurimisvaldkonnaks kujunes kohalik balti temaatika, peateoseks ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (,,Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt"), milles kirjeldatakse Liivi- ja Eestimaa loodust, haldust ja seisuslikku struktuuri ning eesti ja läti talupoegade elu. 1781. aastal hakkas Hupel välja andma üldteaduslikku ajakirja ,,Nordische Miscellaneen". Tegeles ka eesti keelega, andis välja "Eesti keeleõpetuse" mis sisaldab põhja- ja lõunaeesti grammatikat ja sõnaraamatut. Garlieb Merkel alustas kirjanduslikku tegevust 1780ndate lõpus, kuuludes Riias tegutsenud Prophetenclubi sõpruskonda
b) määrati kindlaks mõisa koormiste ülempiir; c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi; d) määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu. Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast. 2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18. sajandil võistlesid luteri kirikus 2 religioosset suundumust
inimesele) · Ratsionalistlikud jutlustajad - Jutlusega reaalsed õpetused - Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu · Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel · Puuviljade kasvatamine ja kuivatamine · Rõugete kaitsepookimine August Wilhelm Hupel: · Põltsamaa pastor · Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast · Moodustas lugemisseltse · Esimene Eesti keelne ajakiri " Lühike õpetus" Tähtsamad kultuurikeskused: · Riia toomkool Johann Gottfried von Herder · Tallinna akadeemiline gümnaasium, kus oli trükikoda · Esimene teatritrupp Eestis August von Kotz Ebue Rahvaharidus: · Algselt jääb haridus aktiivselt pastorite pärusmaaks. · 1739 Liivimaal esimene koolikorralduskava : 7-12. a. , kui koolis selgeks ei saanud.
viibides reaalselt jälgitavad Kaartide jagunemine kujutava ala suuruse järgi * Maailmakaardid *Mandrite ja ookeanide kaardid * Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega.
saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. · Johann Georg Einsen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. · August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi." · Johann Gottfried Herder esmatutvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. · August von Kotzebue oli Tallinna esimese teatritrupi asutaja Eestis. Mängiti peamiselt tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas Rahvaharidus: · 1739. Aastal kehtestati kooliskäimisde kohustus (7-12 aastastele lastele), kel pastori
Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine,
Tavaliselt on need risti kujulised. Samuti tuleb arvestada taustvärviga, nt. heledale taustpinnale teha must markeering. Nende keskkohale määratakse geodeetilised koordinaadid. Tugipunkte kasutatakse aerofotode plaaniliseks või plaanilis-kõrguseliseks sidumiseks. 5. Fotogramm-meetrilised fototooted ja nende kasutusvõimalused. Fototooded jagunevad: · aerofotod lennuaparaadile paigaldatud spetsiaalse fotokaameraga tehtud maapinnafoto, mille järgi on võimalik koostada topograafilisi ja temaatilisi kaarte või plaane · fotomosaiigid maastikufotod, mis on saadud mitmete järjestikuste fotode kattumisalade ühtseks pildiks monteerimisel. · Satelliitpilt igasugune mustvalge või värvifoto, kus igale värvile vastab teatav kood elektromagnetilisest spektrist · Parandatud foto kaldenurgast tulenevad vead on eemaldatud · Ortofoto maapinnapildid, kust on eemaldatud on perspektiivi aspektid
kasutati Landsat MSS ja TM satelliitide pilte, et määrata 30 000 km2 alal metsade hävimise pindalasid. Avastati, et vahemikus 1980 kuni 1986 oli hävinud 3168 km2 metsa, mis tähendab, et aastas hävis 528 km2 metsa. Varasematel aastatel olid need numbrid palju väiksemad. GISi on kasutatud ka, et määrata muutusi maakasutuses. 1979 kuni 1984 viidi läbi inventuur Nepalis maakasutuse uurimiseks. Maakasutusinfo digitaliseeriti kasutades 1:50 000 mõõtkavaga topograafilisi kaarte aastast 1950 ja 1980, et võrrelda muutusi maakasutuses. GISis arvutati iga maatüki pindala ja kaks kihti lahutati. 30-aastaga oli metsade pindala vähenenud 50% ning nende asemel olid võsastunud põllud või põllumajanduslikus kasutuses olevad maad (McKendry et al., 1991). Üks väga oluline ressursi hindamise osa on biofüüsikaliste ja klimaatiliste faktorite sobivus metsa uuendamisel. Selleks, et teada saada, millised tingimused on liikidele soodsad on läbi
Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud eesmaost ja näärmelise pärislimaskestega kaetud pärismaost.Koosneb kolmest kambrist- vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks
lihaskiududest. Silelihaskude värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed lihaseid. 33. Organite ehituse printsiip 34. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahe gruppi: tasandid ja suunad. mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Mediaalne ehk keskmine ja sellest kaugemal paiknev lateraalne ehk külgmine. kraniaalne e.koljupoolne kaudaalne e. sabapoolne suund dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e
Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu – mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud eesmaost ja näärmelise pärislimaskestega kaetud pärismaost.Koosneb kolmest kambrist-vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks.
* luteri usu lõpuleviimisele lähendamine rahvale * kirjutamisoskuse omandamine * koorilaul, puhkpillimuusika Millega on Eesti kultuurilukku läinud... ... A. W. Hupel? Põltsamaa pastor, ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast", ,,Põhjamaa kirjutisi", osales raamatute levitamises ja lugemisseltside moodustamises. Koos Peter Wildega andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus 1766. ... J. G. Herder? saksa suurim valgustaja, töötas Riia toomkoolis, Eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. ... A. von Kotzebue? kirjanik, asutas 1787. Tallinna esimese teatritrupi Eestis, mängiti tema kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse Euroopas ... A. T
esitas mitmeid ühiskondliku elu reformiprojekte ja kritiseeris Liivimaa elu puudusi. Lisaks hakkas ta alates 1773. aastast tegema ka kaastööd Berliini kirjastaja Friedrich Nicolai retsensiooniajakirjale "Allgemeine Deutsche Bibliothek". Tänu sellele levis tema kuulsus literaadina ka Saksamaal. Ilmub Hupeli peateos, "Topographische Nachrichten" 1774 1774. aastal hakkas ilmuma Hupeli peateoseks peetav "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ("Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt"), mida ilmus kokku neli köidet (järgmised köited nägid ilmavalgust aastatel 1777, 1782 ja 1789). Selle teosega kirjutas Hupel ennast Balti kultuurilukku, sest see sisaldab ohtralt materjali Balti kubermangude ajaloo, looduse, geograafia, kartograafia, valitsemiskorralduse ja palju muu kohta. Tegemist oli tõeliselt entsüklopeedilise ja oma aja kohta väga põhjaliku teosega, millega Hupel sai
*õppekaardid – enamasti suht ebatäpsed, *katastrikaardid – peavad olema üsna täpsed, enamastu kahemõttelised (buumiaegse maareformi ajal pääse(sid)vad mõõtmise juurde suvalised isikud) *projekti- ja operatiivkaardid – käsikirjalised kaardid, kus käsitsi kantud projekti ja operatiivsed andmed(tänapäeval juba digitaalsed) Eristatakse väiksemamõõtmelisi ülevaatekaarte ja mõõtkavades 1:5 000...1:1 000 000 topograafilisi kaarte, kusjuures suuremas mõõtkavas kui 1:5 000 kaarte nimetatakse topograafilisteks plaanideks. 40. Kaardi üldistamise põhiolemus ja põhifaktorid. Valiku tsensuse ja normi mõiste. (õpik lk 161- 173) Geograafiliste kaartide puhul nimetatakse üldistamiseks objektide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste
Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. Eesti teadusliku geograafia, sealhulgas ka maastikuteaduse rajaja. Rajas Tartu Ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. pani aluse organiseeritud koduuurimisele (maakonnad, kihelkonnad, linnad, alevid) täiendas eestikeelset geograafilist terminoloogiat Eesti maastikuline rajoneerimine, kasutas kartograafilist võrdlusmeetodit. Analüüsides topograafilisi jt. kaarte, neil kujutatud pinnavormide, veekogude, taimkatte, asulate ja teede paiknemist ning rühmitumist, lõi ta kartograafilise süsteemi meetodi, mida rakendas maastike käsitlisel. Asetades neid erinevaid maastikuvormide kaarte üksteise peale sai ta 2, 3, 4 elemendi (ainese) maastikud. Eduard Markus lõpetanud Petrogradi Geograafia Instituudi. Tema teaduslikke vaateid mõjutas vene teadlaskond. Looduslike komplekside uurimine.
Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W. Hupel: Tüüringist pärit Hupel (1737 1819) oli Põltsamaa pastor (1763 1804), viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast saksakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Esimene raamat räägib Eestimaa haldusest, rahavastikust, seisuskorraldusest, rahvakommetest, floorast ja faunast. Andmete saamiseks pöördus Hupel pastorite, koduõpetajate ja tuttavate aadlike poole. Hupel osales agaralt ka raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Koos kohaliku arsti Peter Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus...". J. G
geodeetilise võrgu punkti abil. Deklinatsioon on pos kui magnetiline meridiaan kaldub tõelisest meridiaanist ida poole. Kaardilehe alla trükitakse tavaliselt koordinaatvõrgu vertikaaljoone suund, tõelise-ja magnetilise meridiaani suund. Kaardilehel tuleb näidata ka meridiaanide koonduvus. Ida pool olevatel kaardilehtedel on meridiaanide koonduvus positiivne. 6.Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 7. Kartograafilise üldistamise põhimõte. Valiku tsensus ja valiku norm. Kaartide puhul nim üldistamiseks objekide valikut ja kontuuride üldistamist vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste kujutamises. Kõrvale jäetakse ebatähtis info ja esile tõstetakse tähtsamad objektid ja nende iseloomustus.
asutamine. Selles faasis kasvasid kiiresti majandusliku iseloomuga ränded. II rändeülemineku faasis, peale 17 saj Põhjamere riikide loomist, liikudes järjest edasi kuni 20 saj keskpaika, kus ainult paar primitiivset kogukonda jäid rändeüleminekust puutumatuks. Seega Inglismaa vaatepunktist rahutud Eurooplased otsisid alalist või ajutist asetust kaugemates kohtades, eriti just Põha-Ameerikas, kuhu koliti kiiresti üle Euroopa (järgides kultuurilist, majanduslikku ja topograafilisi kallakuid). 20.saj keskpaigas impluss liikuda väljapoole või linna said osaks kesk- Venemaale, Ukrainale ning Ibeeria, Itaalia ning Balkani poolsaarte lõunapoolsetele piirkondadele. Vastupidisel pildil, lend Põhja-Ameerika maapiirkondadesse algas 18. saj lõpus New Englandist, seejärel levis läänepoole ja lõunapoole kuniks liikus üle Anglo-Ameerika maapiirkondade. Rände defineerimise probleem on suuresti seotud selle iseloomu, suuruse ja kujuga aladel, kust
"Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena Esimene eestikeelne kalender - 1718 Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E. Wilde Lühhike Õppetus - 1766-1767 Merkel kirjutas 1796 aastal ,, liivimaa esiaeg" kus ütles et sakslased mitte ei toonud kultuuri vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri. Hupel ,, Topograafilisi teateid Liivi ja eestimaast" Masing ,, Pühha päeva Wahhe luggemised ,,; ,, Maarahva Näddali leht ,, 1821-1825; kirjutas ka aabitsa ja kooliraamatuid. J. H. Rosenplänter - uuris eesti kultuuri ja rahvaluulet, tänu temale on säilinud petersoni luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C. R jakobson ,,Sakala" (1878) J.Hurt rahvaluule kogumine J. V
Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus
Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme. Selleks tuleb määrata maapinna punktide kõrgused ja nendevaheliste kõrguste erinevused (kõrguskasvud). Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus
Baroksed elemendid, mida 17. sajandil kohtasime eeskätt metallitööstuses, tungisid lillkirjana 18. sajandil ka tekstiilikunsti. Üldse on rahvarõivaste, eriti naiste rõivaste värviküllust peetud peaasjalikult 18. sajandi ilminguks. Ka triibulised (kohati ruudulised) seelikud on tõenäoliselt ampiirajastu rõivamoe kajastus. 18. sajandi lõpus hakati esmakordselt rahvakuntsi teadlikku ja teaduslikku huvi üles näitama. Seda kajastab ka August Wilhelm Hupeli ,,Topograafilisi teateid..." ilmumine, kus muuhulgas 21 publtisteeriti mõndagi otseselt eesti etnograafiasse puutuvat (nt. talupojakalender Saaremaalt) (Vahtre, 2000). Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased ise, vaid estofiilsed balti- või riigisakslased. Eriti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mis Johann Gottfried von Herderi mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt tähelepanu pöörama
Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt", mida ajaloolased ja etnograafid kasutavad tänapäevani. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal.
· Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad
5) piirdepiirkond; 6) sõrapiirkond Tagajäsemepiirkonnad tagajäsemel eristatakse ülevalt alla järgmisi piirkondi: 1) puusaliigesepiirkond; 2) reiepiirkonda; 3) põlvepiirkonda; 4) õndla- e. kindrapiirkond 5) säärepiirkonda; 6) kannapiirkonda; 7) kandluupiirkond; 8)pöiapiirkonda NB! varvaste piirkonnad on samanimeliste alaosadega nagu eesjäsemel. 10) Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk
kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm 2 ja teiste objektide puhul 10...50 mm2
· Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad
päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. Pindobjektid on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile tavaliselt punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike, tähtsate objektide puhul 4 mm2 ja teiste objektide puhul 10…50 mm2
Enamikes lõikudes praeguseni säilinud all-linna kaitsemüür rajati 14. sajandi algul oma loodeosas sirglõiguna Nunnakloostri ja mere vahele, mida veel praegugi Tornide väjakult jälgida võib. All-linna lääneosa ulatus aga vastu Toompea küngast ja selle täpsema asukoha määras ära Nunnakloostri läänepiire. Seevastu müüri lõuna- ja idakülje asukoha dikteeris 1340ndatel aastatel rajatud vallikraavi siht, mis rajati maastiku topograafilisi iseärasusi silmas pidades. Müüri kirde- ja lühike põhjakülg rajati tollal aga peaaegu merekaldale, loodusliku järsaku servale. Müüris oli kuus välisväravat (päripäeva loetletuna): - Suur Rannavärav müüri põhjaküljel sadamasse viival teel, mis on osaliselt säilinud tänini; - Väike Rannavärav, linna kirdeosas, mis asetses praegusel Olevimäe tänaval Uue ja Vene tänava vahelises lõigus (pole säilinud); - Viru värav linna idaküljel (säilinud eesvärava tornid);
Schwartzenberg kritiseeris pärisorjust. Lasi välja esimese teose, mis käsitles ja kajastas pärisorjust. Merkel esimene poliitiline ajakirjanik, kes siinmail tegeles. Otsekohene ja rääkis asjadest nii nagu need olid. Johann Christoph Petri koduõpetaja, sakslane (Saksamaalt siia tulnud, hiljem lahkus tagasi Saksamaale), avaldas mitu raamatut eestlaste kohta. Kuppel - erinevate teadmiste/materjalide kogumine siinsete provintside kohta ja nende avaldamine teostena ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaalt". Andis välja ka ajakirja seda peetakse siin kõige olulisemaks valgustuslikuks ajakirjaks (,,Nordische isalhanneen"). Erika Azlauskaite 4 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu ARHITEKTUUR JA KUNST 18. saj keskpaigani oli valdavalt barokk, alates 18, saj keskpaigast oli juba järjest rohkem klassitsismi. Vähesel määral oli ka
4.1.1 Varasemad kroonikad ja reisikirjad • Novgorodi kroonika 1071 — lõik t˘suudi ennustajast, kes oli arvatavasti Eesti aladel tegutsenud tark. • Läti Hendriku kroonika 1224–1228 • Balthasar Russowi kroonika 1584 • Adam Oleariuse reisikiri 1647 — etnograafilised andmed Eesti ala asukate rõi- vastest, kommetest, religioonist. 19 4.1.2 Balti-Sakslastest kirjamehed • August Wilhelm Huppel Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt, 1774–1802, 3 köidet. Põhineb enam kui 100 korrespondendi andmetel. • Johann Christoph Petri, 1762–1851, Eestimaa ja eestlased. 4.1.3 Õpetatud Eesti Selts Asutatud 1838, eriline tähelepanu rahvaluulel ja usunditel. 4.1.4 Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj. • Mihkel Veske (1843–90) uuris karisid ja mordvalasi • Jacob Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas
suurem mõõtkava, seda täpsemalt saab kujutada situatsioonielement ja kontuure. Mõõdistamise nõutav täpsus: tulenevalt mõõdistuse mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini piiratud. Nii võib M 1:500 vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m ja latipunktide omavahelised kaugused kuni 20m. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest (järv, mets, põld). Pindobjekt märgitakse kaardil nii pikkuselt kui laiuselt mõõtkavaliselt. Pindobjekte määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatavate täitemärkidega, kui on mitu, siis valitakse kolm olulisemat. Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised
• mingi nähtuse levik, • muutused, mis on toimunud eelmisest vaatlusest -mõõtmisest – analüüsist saadik, mingi sündmuse mõju hinnang • mingis paigas toimivate suhete kirjeldus. 196. Aerofotod olemus ja liigitus. Aerofotode interpreteerimine. Erinevate aerofotode võrdlus Aerofoto lennukile või mõnele teisele lennuaparaadile paigaldatud spetsiaalse fotokaameraga tehtud maapinna foto, mille järgi on võimalik valmistada topograafilisi ja temaatilisi kaarte või plaane. • Aerofotomõõdistamine maapinna pildistamine õhust ning saadud aerofotode fotogramm-meetriline töötlemine kaardistatavate elementide määratlemiseks. Asulate vektorkaartide lähtematerjalideks on aerofotod, milledelt on stereofotogramm- meetriliselt kaardistatud stereos nähtav info. Stereofotogramm-meetriline kaardistus tagab info täpsuse, kuid mitte kaasaegsuse, sest kaardistada saab vaid neid objekte,
annaabi.ee 
