Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
Sisemised sõnad on seega tugipunktid kõnelejale ütluse loome protsessis, nad tähistavad
kõneleja jaoks kas kogu situatsiooni või osa sellest, on vahelüliks üleminekul kavatsuselt
väliskõnele.
Kõneloome skeem Ahhutina järgi ↓ : Esitatud skeemi järgi eelneb ütluse loomele kitsamas
mõttes kõneintents (soov, kavatsus). Järgneb mõtte-geštaldi esialgne hargnemine —
mõttesüntaksi etapp. Kõneleja fikseerib iseenda jaoks, millest ta hakkab rääkima (määrab
kõneainese ehk topikaliseerib ütluse), ning kujutab üldises plaanis ette ka reema (millest sel
teemal kõnelda). Kolmandal etapil (semantiline süntaks) ütlus hargneb edasi ning kõneleja
määrab iseenda jaoks tulevase ütluse semantilise sisu süvakäänete näol. Järgneb
pindstruktuuri lause moodustamine ning lõpuks kõneliigutuste programmeerimine. Nagu
varem märgitud, võib kõneleja osa operatsioone sooritada mitmel tasandil üheaegselt. Samal
annaabi.ee 
