neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena . Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul Toodetakse ka topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati . Väetisena kasutatakse ka vees vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati CaHPO 4 ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eritavate hapete mõjul. Fosforväetiste efektiivsus sõltub: o väetise liigist o väetatavast kultuurist o omastatava fosfori sisaldusest mullas Orgaanilised fosforväetised:
oma tähtsuse ning nende varu on annulleeritud ehk maha kantud. Aseri fosforiit pole vajalikul määral kvaliteetne. (Raudsep jt, 1993) Paljude aastate vältel on Maardu fosforiidist valmistatud väheväärtuslikku fosforiidijahu või on seda lisatud superfosfaadile, mida saadi Koola poolsaarelt toodud apatiidist. (Raudsep jt, 1993) Laboratoorsete katsetuste tulemusel on tõestatud põhimõtteline võimalus toota Eesti fosforiidist liitväetisi: nitrofoskat, ammofossi jt, samuti topeltsuperfosfaati. Peamine küsimus on sellise tööstuse rentaablus ja konkurentsivõimelisus, sest maailmaas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite (Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad), samuti kõrgekvaliteedilist apatiiti (Koola poolsaare maardlad Venemaal). (Raudsep jt, 1993) Peale väetiste oleks fosforiidist võimalik toota ka fluori, strontsiumi jt komponente. Söödafosfaatide tootmisel on nende elementide ekstraheerimine vajalik. Fluori tarbevaru Kabala kaevevälja fosforiidis
komponent vesinikfluoriid on aga lenduv hape, mistõttu mõne aja möödumisel teda saadustes enam ei esine.Idee muuta lahustumatu looduslik fosfaattoore (esialgu kontide kujul) happetöötluse abil lahustuvaks (ehk taimedele omastatavaks) kuulub 1830-ndatel aastatel saksa keemikule Justus von Liebig`ile. Fosfaatväetiste tööstustootmine sai aga alguse 1843. aastal Inglismaal. Superfosfaat. Lisaks superfosfaadile toodetakse veel topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati.Selles on omastavava fosfori sisaldus ligi kolm korda suurem kui superfosfaadis. Topeltsuperfosfaati saadake apatiitide või fosforiitide reagerimisel fosforhappega: Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 _5Ca(H2PO4)2 + HF Topeltsuperfosfaat on tunduvalt kallim kui tavaline superfosfaat, sest ta ei sisalda kasutut kaltsiumsulfaati(tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%).Fosforväetistena kasutatakse veel
lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastatav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eristavate hapete mõjul. Väetamine fosforväetistega Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline. Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi.
kontide kujul) happetöötluse abil lahustuvaks (ehk taimedele omastatavaks) kuulub 1830-ndatel aastatel saksa keemikule Justus von Liebig`ile. Fosfaatväetiste tööstustootmine sai aga alguse 1843. aastal Inglismaal. Superfosfaat (Pildiallikas: http://www.fertspread.com/produc10.jpg ) Lisaks superfosfaadile toodetakse veel topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati. Selles on omastavava fosfori sisaldus ligi kolm korda suurem kui superfosfaadis. Topeltsuperfosfaati saadake apatiitide või fosforiitide reagerimisel fosforhappega: Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 5Ca(H2PO4)2 + HF Topeltsuperfosfaat on tunduvalt kallim kui tavaline superfosfaat, sest ta ei sisalda kasutut kaltsiumsulfaati (tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%).
Ei tohi anda värsket sõnnikut enne külvi. Häid tulemusi annab väheviljakate muldade puhul kompost ja taime jäänused, mis viiakse 1-1,5 labidalaba sügavusele sügisel. Porgand on eriti nõudlik kaaliumi ja kaltsiumi suhtes. Ligikaudne norm on mineraalväetiste puhul 1 m2-le: pool ämbritäit kõdu või komposti raskete muldade kergemaks muutmisel lisataks 2-3 liitrit saepuru, mis on kastetud märjaks virtsavees (2 spl. 10 liitri vee kohta). Mineraalväetistest 2 spl. topeltsuperfosfaati, 1spl kaaliumsulfaati,1tl naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka. Külvi tähtaeg ja moodused: porgandit külvatakse 2-3 korda. Et saada kimbuporgandit külvatakse seemned varakevadel või talve alla. Varakevadel külvatakse ka sügiseseks-talviseks kasutamiseks. Eestis võib porgandit külvata järgmiselt: varased sordid 15-20 aprill, hilised 25 aprill-10 mai. Külvatakse reavahedega 15 sm - 30-40 sm (pastinnagi jaoks mitte alla 40sm). Vahekultuuridega redis, kress-salat jt
Kõrvalproduktina kahekordse absorptsiooni või kahekordse katalüüsi ülekuumenemise ja kõrge rõhu eest. Soojusvahetus saadakse suur osa maailmas toodetavast joodist. (Joonised 11, 12). Antud meetod suurendab saagist ja lähtegaasi ja äratöötanud 9)Karbamiid (CO(NH2)2 I - rõhu all 200 at ja 180-200°C juures karbamaadi teke Topeltsuperfosfaati valmistatakse fosforhappe toimel 17. HCl tootmine. Kloorproduktid: pleegituspulber, gaasilisest CO2-st ja vedelast NH3-st. fosfaadimaaki: NaOCl, kloordioksiid jt., nende kasutamine. II - karbamaadi lagundamine, endotermiline CaF2 · 3 Ca(PO4)2 + 14 H 3PO4 = 10 Ca(H 2PO4)2 1.Mannheimi ahjuprotsess, kus kõrvalproduktina tekib
annaabi.ee 
