Muusikaajalugu Oliver Vatsfeldt [email protected] 10. klass Kust saame teadmisi vana aja muusika kohta? · Oletusi saab teha kaljujooniste põhjal · Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Egiptuse päritoluga ... Otseflööt Topeltsalmei Lüüra Harf 10. klass Vanimad teadaolevad muusikainstrumendid on: Mesopotaamia päritoluga ... Lauto Lüüra 10. klass Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslikku funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks Musitseerisid leviidid · Kutselised muusikud templiteenistuse tarvis
Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne. Mitmehäälne 1) homefooniline: Üks hääl on juhtiv viisi hääl ning teised on allutatud või saadavad. 2) polofooniline: kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoon - Polüfoon Bach, Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast?, Nimeta vanimaid teadaolevaid muusikainstrumente. Looma helid, linnulaulud jpt. helid. Instrumendid: Harfid, lüürad, lautod, otseflööt, topeltsalmei. Missugustest maadest on need instrumendid pärit? a) Egiptus b)Sumerite maalt (Lähis-Ida) c) Semiidide maalt (Lähis-Ida) Kes on leviit? MISSUGUNE OLI MUUSIKA ROLL VANADES KÕRGKULTUURIDES? Missuguseid ühiseid jooni leiad vanade kultuurrahvaste muusikas? Kuidas võis sinu arvates kõlada muusika vanal ajal? Vähe laulmist, väga rütmikas, kindlasti mängisid trummid ja flöödid.
e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähtsad kirjutised hambaravi) nõudel, seintel sioon (usuta- *Usuti *"Sinuhe *Kirjaoskus, litlus, teoorias
kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset Nimeta Vana-Egiptusest pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: topeltsalmei topelthuulikuga puhkpill lüüra keelpill harf keelpill Nimeta Mesopotaamiast pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: lüüra, harf, lauto keelpillid sistum löökpill salmei, otseflööt puhkpillid trompetilaadsed, oboelaadsed puhkpillid
1. Millistest allikatest leiad teadmisi vana-aja muusikast? · kaljujooniste põhjal · arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillide põhjal. 2. Vanimad muusikainstrumendid: 1) Egiptuse päritolu: · Otseflööt · Topeltsalmei · Lüüra · Harf 2) Mesopotaamia päritoluga: · Lauot · Lüüra 3. Mis on leviit? Kutseline muusik templiteenistuse tarvis 4. Muusika vanades kõrgkultuurides: · Täitis kultuslik funktsiooni · Kõlas ka tantsu, võistluste või söömaaegade saateks. 5. India kastisüsteem muusikas? · Inimhääl- ülim · Keelpillid- tähtsuselt II
riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii
siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia? Egiptusest arvatakse olevat alguse saanud dirigeerimine - hironoomia - helikõrgustele viitamine õhus käega viibates. 13. Nimeta Egiptusest pärit muusikainstrumente. Egiptusele kõige iseloomulikumad on otseflööt, harf Egiptuse uuest ja vanast riigist ja topeltsalmei aga ka lüüra, trompetid, löökpillid. 14. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Hiina, India ja Egiptuse kultuur oli oluline üldkultuurilisest või etnograafilisest seisukohast see kõik oli ettevalmistav staadium praegusele kunstile, mis sai alguse Vanakreeka kunstis. 15. Seleta mõiste musike. Vanakreeklaste maailmavaate, kunsti ja muusika põhimõtteks olid: * maise elu idealiseerimine (isegi jumalad olid inimesed)
topeltflööt on burdoonpill. + potipill -> sõrmustega mängitakse kasutati laulusaate pillina. · Salmei (võib olla nii 1 kui 2 kordne). Nasaalne kõla, häiriv ärritav toon. Pikalt ühel noodil. Oboe eelkäija (oboe tüüpi rahvapill). Albinoni ,,Oboe kontsert op 9 nr 5". Rahulik sümfooniaorkester, vahepeal oboe kerged esiletõusud, mitte päris soolod. Ei ole topeltpill. [Topeltsalmei sai u 2700 eKr populaarseks, mängisid vaid naised; 4 sõrmeauku]. · Trompet lühikesed toonid. Pikk pill. J. Hayden ,,Trompeti kontsert". Taaskord sümfooniaorkester, trompet siiski kõige paremini välja kuulda. Rõõmsameelne, vahepeal üritatakse tekitada põnevust. Mida madalam heli, seda suurem-pikem pill. Valmistati hõbedast või pronksist. (Tutanhamoni hauakambri hõbe). Pille kasutati jumalate
· India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid) · Egiptus · Vana-kreeka (Vana-Kreeka on Euroopa kõrgkultuur) Vana Hiina · Vana Hiina muusiikakultuuri pikkuseks peetakse umbes 5000 a. · Muusika on ühehäälne · Hiina heliastmikus on 5 heli, puuduvad pooltoonid (pentatoonika) · Heliastmiku iga aste oli seotud riigi ja rahvaga Vana Egiptus · Vana Egiptuses oli rikkalik instrumentaarium · Tuntumad pillid olid: kinnor, sofar, harf, topeltsalmei, topeltvile. · Teadaolevalt tegutses Egiptuses ka orkester, nn. Tempiorkester, kui oli esindatud suuem osa sel ajal olemasolevatest pillidest. Vana Kreeka · Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, mis tähendab muusade (kunstide ning teaduste jumalannad) kunsti. · Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena · Muusikuid sõjas ei tapetud. Neli ajajärku kultuuris:
ja tantsuga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid. Nende kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, ent eriti keelpillide puhul on väga raske otsustada nende häälestuse üle. Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ja trompeti eellasi. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad otseflööt ja harf. Tuntud on ka topeltsalmei (kahe toruga puhkpill). Võrdlemisi palju pille on teada Mesopotaamiast, babüloonia-assüüria kultuurist. Lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpille kasutasid juba sumerid. Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik umbkaudu ette kujutada, mida muusika vanades kõrgkultuurides Assüürias, Babüloonias, Egiptuses, Palestiinas inimestele tähendas täites põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kõlas aga ka tantsu, võistluste ja söömaaegade
annaabi.ee 
