kogumise ja süstematiseerimise vastu. Silmapaistva taseme saavutab koorimuusika.Vene koorimuusika klassikuteks võib nimetada Dmitri Bortnjanskit (1751-1825)ja Maksim Berezovskit(1745-1777) mõlemad päritolult ukrainlased . Nende loomingus kujuneb välja uus a cappella stiil mida iseloomustab tugev polüfooniline tehnika. Armastatum zanr oli tsükliline vaimulik kontsert (a cappella). Koorimuusika kõige viljakam looja oli D.Bortnjanski (35 vaimulikku kontsert segakoorile, 10 kontserti topeltkoorile jm.) 18.saj. II poole tähendus muusikale pandi alus uutele zanritele millest lähtuti ka 19 saj. I poolel. 19.sajandi I poolel kujuneb vene rahvuslik koolkond. Tähtsam esindaja Mihhail Glinka (1804-1857) kelle tähendust muusikas on võrreldud Puskiniga vene kirjanduses. Glinka looming avaldas mõju 19.saj. hilisematele vene heliloojatele. Glinka loomingu rahvuslikkus avaldub nii helikeeles (side folklooriga) kui ainestikus. Looming ei ole suur
2.2 Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Vokaalmuusika: Kõik vokaalteosed on kirjutatud Leipzigis. Silmapaistvam osa loomingust Leipzigi-perioodil kirjutatud. Leipzigis pidi kantor tagama aastas u 60 kantaadi ettekande(kirikupühadel jne). kõik ei pidanud olema uued. Lõi ka vaimulikke ja ilmalikke laule ning tegi suurel hulgal koraaliseadeid. vokaalteostes on erilisel kohal 8-häälsele topeltkoorile. Need vaimulikud kooriteosed on loodud teatud inimeste matusteks ja erilisteks pühendusteenistusteks. Bachi motetid kuuluvad kindlalt Euroopa kõigi aegade koorimuusika väärtuslikema teoste hulka. 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Bach esitas Leipzigis igal aastal ühe passiooni, kui kõik ei olnud mitte tema enda loodud. Kaks aastat enne Bachi määramist kantoriametisse algatati linnas oratooriumlike passioonide
annaabi.ee 
