Immuniteet tagab samas neile eriprivileegid - nt asukohariigi politsei ei tohi peatada diplomaadi vastavalt tähistatud autot või diplomaati arreteerida. Teiste riikide diplomaatilise immuniteedita kodanikud (nt turistid, ajutise või alalise elamis- ja/või tööloaga isikud) ei oma asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (samuti nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel), kuid alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile. Nn topeltkodakondsuse juhul on isikul kõik poliitilised põhiõigused riikides, mille kodanik ta on; jurisdiktsioonile allutakse aga igas asukohariigis. Ka ühegi riigi kodakondsuseta isikutel on põhimõtteliselt sama staatus nagu välismaalastel, kuid sõltub konkreetse riigi põhiseadusest ja seadustest, kas neil on piiratud poliitilisi õigusi (nt õigus valida kohaliku omavalitsuse esinduskogu). Kodakondsus tekib erilise püsiva õigusliku seosena isiku ja riigi vahel kas:
pälvita mitte sünnikoha, vaid vanemate või esivanemate kodakondsuse alusel. 6. Topeltkodakondsus V: Kahe riigi kodakondsus. Eestis pole võimalik omada kahte kodakondsust. Põhiseadus küll ütleb,et kelleltki ei tohi ära võtta sünniga omandatud kodakondsust, aga see põhimõte ei ole rakendatav juhul, kui Eesti kodanik võtab teise riigi kodakondsuse ning sellega kaotab Eesti kodakondsuse. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega topeltkodakondsuse vältimise kohta loeb kodakondsuse seadus selle vabatahtlikuks kodakondsusest loobumiseks, mitte kodakondsuse äravõtmiseks. 7. Sünnijärgne ja naturalisatsiooni korras omandatud kodakondsus (sh sünnijärgse eelised) V: Sünnijärgne kodakondsuse omandamine on see, et inimene omandab kohe sündides mingisuguse kodakondsuse. Naturalisatsiooni korral omandatakse kodakondsus isiku sooviavalduse alusel. Sünnijärgse eelis on see, et ei ole vaja
Immuniteet tagab samas neile eriprivileegid - nt asukohariigi politsei ei tohi peatada diplomaadi vastavalt tähistatud autot või diplomaati arreteerida. Teiste riikide diplomaatilise immuniteedita kodanikud (nt turistid, ajutise või alalise elamis- ja/või tööloaga isikud) ei oma asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (samuti nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel), kuid alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile. Nn topeltkodakondsuse juhul on isikul kõik poliitilised põhiõigused riikides, mille kodanik ta on; jurisdiktsioonile allutakse aga igas asukohariigis. Ka ühegi riigi kodakondsuseta isikutel on põhimõtteliselt sama staatus nagu välismaalastel, kuid sõltub konkreetse riigi põhiseadusest ja seadustest, kas neil on piiratud poliitilisi õigusi (nt õigus valida kohaliku omavalitsuse esinduskogu). Kodakondsus tekib erilise püsiva õigusliku seosena isiku ja riigi vahel kas:
Eestis kodakondsus PS §8 kohaselt on see rajatud kodakondsuse omandamisele sünniga Eesti Vabariigi kodanikest vanemaist. Kodakondsus omandatakse sünniga kodakondsust omavaist vanemaist või naturalisatsiooni (kodakondsuse andmise) teel, mille üksikasjalik kord sätestatakse kodakondsusseadusega. Kodakondsuse saamiseks on vajalik täita teatud tingimused, millest oluliseimad on riigikeele oskus, põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine, samuti legaalse elatusallika olemasolu, topeltkodakondsuse välistatus ja lojaalsusvanne Eesti Vabariigile. Võimalik naturalisatsioon ka lihtsustatud korras eriliste teenete eest. Kodakondsusest vabastamise ja kodakondsuse saamise tehnilise korralduse ja selle alused määrab kodakondsuse seadus. Alates Euroopa Liiduga liitumisest omandatakse Eesti kodakondsusega üheaegselt ka Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikke ei loeta välismaalasteks. 23.Välismaalaste Eestis viibimise alused
laps saab selle kodakondsuse omamine kodakondsuse Abiellumine Lapsendamine Taotleb kodakondsus Osutunud riigile erilisi teeneid On võimalus ka omada topeltkodakondsuse( seaduslikult kuulumine kahe või enama riigi kodakondsusesse) 1991 aastal loeti kõik isikud Eesti kodakondsusega isikuks, kes olid enne 1940 NSVL okupeerimist Eesti kodanikud ja nende järglased. Maastrichti lepinguga sündis mõiste Euroopa Liidu kodakondsus, mis tähendab, et iga liikmesriigi kodakondsusega inimene on automaatselt ka EL kodakondsusega isik. Rahvusvähemuseks peetakse põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest erinevat rahvusrühma.
(valimised), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus). Rahva õigusliku reziimi, sh kodakondsuse aluste kehtestamine kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Vs maailmakodanikud, EL-i kodakondsus. Kodakondsuse tekkimine: sünd (juriidilise fakti alusel) kodakondsusse võtmine e. naturalisatsioon (õigusliku toimingu alusel) Kodakondsuse muutmine, kodakondsusest lahkumine ja topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud siseriikliku õigusega ja erineb riigiti. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused Kodakondsus tähendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ühiskonda ja allumist seal kehtivale õiguskorrale Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
otsekohaldatavad. Mõnes mitmepoolses lepingus, millega Eesti on ühinnenudn (Lastekaitsekonventsioon, ÜRO paktid), on küll kodakondsust puudutavaid sätteid, kuid need sätted pole nähtavasti optsekohaldatavad. Põhiseaduse § 8 ei reguleeri topeltkodakondsust (üheaegset kuulumist kahe või enama riigi kodakondsusse). Seega otseselt ei välista põhiseadus topeltkodakondsust ega ka selle keelustamist. Samas on aga sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikutel topeltkodakondsuse välistamine siseriikliku seadusega võimatu, sest Põhiseaduse § 8 lg. 3 ei luba sünniga omandatud Eesti kodakondsust ära võtta. Varasema rahvusvahelise praktika kohaselt püüti välistada topeltkodakondsust. Selleks on sõlmitud nii kahe- kui mitmepoolseid rahvusvahelisi lepinguid. Tundub, et kaasajal on riikide praktika muutumas. Nimelt avati 1997. aasta lõpul allakirjutamiseks European Convention on Nationality, mis võimaldab topeltkodakondsust (European Treaty Series/166)
(Eestis kehtiv põhimõte) Eesti ei rakendanud päikeseõigust lähiajaloo pärast- Eestis oli palju võõrvõime naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine elu jooksul Eesti kodakondsuse omandamise reeglid: 1) Taotleja peab olema vähemalt 15 2) Peab olema elanud Eestis 8 aastat ja viimased 5 järjepidevalt 3) Eesti keele tundmine riigikeelena (vastava testi läbimine) 4) Eesti Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise testi sooritamine Topeltkodakondsuse mitte lubamine Eestis: lähiajaloo tõttu, kui venekeelne elanikkond massiliselt võtab nii eesti kui ka vene kodakondsuse, on oht, et nad võivad mõjutada meie riigikogu valimiste tulemusi, sest see on suur mass. Millal kaob kodakodnsus? 1) Võttes teise riigi kodakondsuse aga ei teata sellest võimudele (alates 1995.a). Kui on enne seda taodeldud, siis on inimesel 2 kodakondsust 2) Avalduse alusel. Riik võib sekkuda kui kohustused täitmata (maksuvõlg),
Immuniteet tagab samas neile eriprivileegid - nt asukohariigi politsei ei tohi peatada diplomaadi vastavalt tähistatud autot või diplomaati arreteerida. Teiste riikide diplomaatilise immuniteedita kodanikud (nt turistid, ajutise või alalise elamis- ja/või tööloaga isikud) ei oma asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (samuti nt valida parlamenti või osaleda muul viisil asukohariigi poliitilise süsteemi kujundamisel), kuid alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile. Nn topeltkodakondsuse juhul on isikul kõik poliitilised põhiõigused riikides, mille kodanik ta on; jurisdiktsioonile allutakse aga igas asukohariigis. Ka ühegi riigi kodakondsuseta isikutel on põhimõtteliselt sama staatus nagu välismaalastel, kuid sõltub konkreetse riigi põhiseadusest ja seadustest, kas neil on piiratud poliitilisi õigusi (nt õigus valida kohaliku omavalitsuse esinduskogu). Kodakondsus tekib erilise püsiva õigusliku seosena isiku ja riigi vahel kas juriidilise fakti (sünd) või
annaabi.ee 
