läbivaatamiseks ja põhjendatud arvamuse esitamiseks nende vastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele pikendatakse kuuelt nädalalt kaheksale. 15 • Kehtestatakse subsidiaarsuse tugevdatud kontrolli mehhanism. • Kui komisjon otsustab eelnõu samaks jätta peab ta põhjendatud arvamuses esitama põhjused, miks tema arvates eelnõu vastab subsidiaarsuse põhimõttele. • 1.novembril 2014 jõustus topeltenamusel põhinev hääletamissüsteem. • Tõhustatud koostöö alustamiseks nõutav minimaalne liikmesriikide arv on üheksa. Euroopa Liidu toimimise leping EURATOMI asutamisleping Lissaboni leping • Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. • Liit rajab siseturu. Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on
hääletamisel osales vähemalt 255 häält võimalikust 345st Liikmesriik võib lasta kontrollida, kas enamus esindab vähemalt 62% liidu kogurahvastikust. Kui see nii ei ole, siis otsust vastu võtta ei saa. Tundlikel teemadel, nagu julgeolek, välisasjad ja maksustamine, peavad nõukogu otsused olema ühehäälsed. See tähendab, et üksainus riik võib blokeerida otsuse vastuvõtmise. Alates 2014. aastast hakatakse kasutama nn topeltenamusel põhinevat hääletussüsteemi. Ettepaneku vastuvõtmiseks on siis vaja kahesugust enamust: enamust riikidest (vähemalt 15) ning enamust ELi rahvaarvust (poolt hääletavate riikide rahvaarv peab olema vähemalt 65% ELi rahvaarvust). Euroopa Parlament Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet:
Ministrid, kes kogunevad ja kohtumiste sagedus oleneb arutletavast teemast. Näiteks keskkonnakaitse teemasid arutavad keskkonnakaitse eest vastutavad ministrid. Liikmesriike on 28, seega ka 28 liiget. Esindavad oma valitsusi, seega liikmesriike. Otsused tehakse EL nimel. Taotletakse otsustamist üksmeeles ehk konsensuse alusel, kuid ka hääletatakse. Vajalik on kvalifitseeritud häälteenamus. Alates 2014. aastast hakatakse kasutama nn topeltenamusel põhinevat hääletussüsteemi. Ettepaneku vastuvõtmiseks on siis vaja kahesugust enamust: enamust riikidest (vähemalt 16) ning enamust ELi rahvaarvust (poolt hääletavate riikide rahvaarv peab olema vähemalt 65% ELi rahvaarvust). Väljavõte Euroopa Liidu Nõukogu leheküljelt (http://www.consilium.europa.eu/et/council-eu/voting- system/qualified-majority/): Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega
annaabi.ee 
