1)Sõjajärgne majanduskriis põhjused:Ületootmine, uute tootmisvaldkondade liiga kiire areng ja tööviljakuse tõus, riik soodustas laenuvõtmist , majanduse riikliku regulatsiooni puudumine, valitsused tegid vigu kriisi ajal-loobusid nt vabakaubandusest ,sissetulekud ebaühtlaselt jaotatud, euroopa majanduse nõrkus, USA kõrged sisseveotollid. Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt
Paraku toimuvad siin lahendused väga vaevaliselt. Tööjõupuudusele soovitatakse otsida leevendust küll haridussüsteemist, olemasolevate võimaluste paremast ärakasutamisest või võõrtööjõu riiki toomise lihtsustamisest, kuid ühtne tegevusplaan riigil puudub. Näha on kahte vajalikku tegevussuunda. Esiteks, üldharidussüsteem, noorte kutsenõustamine ja riikliku koolitustellimuse süsteem peaks tagama riigile eluliselt tähtsate tootmisvaldkondade personaliga kindlustamise. Teiseks, vajalikud välisspetsialistid peaks Eesti tööandjad vajadusel saama rahvusvaheliselt tööturult värvata kiiresti ja ilma erilise bürokraatiata. Eesti Põlevkivi personalijuht Anniki Teelahk arvab, et alustuseks tuleks siiski eelkõige peeglisse vaadata ja tõsta ettevõtete efektiivsust. Sisemise potentsiaali ärakasutamine tugevdab ettevõtet. Ühe väljapääsu näevad valitsus koolituskaardil. Töötukassa võttis
müüa. Kuna aga tarbijate ostuvõime on piiratud, siis mõne aja pärast turg täitub ning toodangut ei suudeta enam turustada. See põhjustab tootmismahtude vähendamist ning töötajate vallandamist ja tööpuuduse järsku kasvu, mis omakorda tähendab inimeste sissetuleku vähenemist. See ahendab omakorda turgu veel, kuni ongi käes suur kriis), struktuurne kriis (uute tootmisvaldkondade (auto- ja masinatööstuse, elektrotehnika) areng 1920-ndail aastail oli väga kiire, teised majandusharud ei suutnud sellist tempot hoida. Uute toodete jaoks polnud aga piisavalt ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas tänu uutele tehnoloogiatele palkadest kiiremini. Mõni majandusteadlane arvab, et kriisi oleks saanud vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud), majanduse riikliku
· Rikkuste kogunemine grupi inimeste kätte: vaestel puuduv ostuvõime. · Sisserände piiramine USA-s vähendas tarbimist. · Kriisi puhkedes tõstsid riigid imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi < protektsionism. Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st Euroopa riikidesse 1930. aastaks. Põhjused maailmas: · Struktuurne kriis liiga kiire tootmisvaldkondade areng · Kaupade ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui neid kasutati. · Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Vale majandamine · Euroopa majanduse nõrkus · Vähenenud sündivus arenenud riikides, mis vähendas tarbimist. Rängemini tabas kriis Saksamaad. Saksamaa põhjusteks: · Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone · Uus inflatsiooni laine · USA kapitali väljatõmbamine
annaabi.ee 
