eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüvesid ning pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: vara, hoone, materjalid. Ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. Eristatakse lühiperioodi otsuseid, mis puudutavad ainult vaatlusalust perioogi ja pika perioodi otsuseid, mis on suunatud tulevikku. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendi komplektiks ehk tegurikomplektiks. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus. Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon. Samakulujoone võrrand- maksimaalselt võimalikud kulutused võrdsustatakse kulutustega kahele tootmistegurile. Alternatiivkulu- saamata jäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades
3. Firmateooria Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid: 2 inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat
6)Mitmeetapiline tootmine 7)Organisatsioonist põhjustatud mastaabisääst. 8)Tootmise üldkulude jagamine 9)Finantssääst ja Profiilisääst. 32. Negatiivse mastaabisäästu põhjused 1)Juhtimisprobleemid 2)Töötaja võib tunda end juhtimisest kõrvalejäetuna, kui tema töö igav on. 3)Ettevõtte sisesed suhted halvenevad. 4)Üks masin seiskub, terve liin siis seisma jääb! 33. Tootmise paiknemine Tootmises tehtavaid kulusid mõjutab ettevõtte asukoht ja geograafiline kaugus tootmisteguritest ja lõpptoodangu turust. Seega ideaalis soovib ettevõte olla võimalikult lähedal nii tootmisteguritele kui ka turule. Üldiselt kehtib reegel, et kui toormaterjali transport on kallim, kui lõpptoodangu oma, siis ettevõte peaks tehase ehitama võimalikult lähedale toormaterjalile ning vastupidi. 34. Tootmistegurite optimaalne kombinatsioon Eeldame, et pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad. Seega saab ettevõte valida, milliseid tootmistegurite kombinatsioone ta kasutab
vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka paigutades oleks võimalik intressidena teenida. wL + rK = C Toodangukoguse q (hüvis, mida toodetakse majapidamistele müümiseks)
Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast. 3. Firmateooria Ettevõte väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi kapital ja töö; tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat
Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast. 3. Firmateooria Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon – väljendab graafiliselt kulupiirangut; alternatiivkulu – saamatajäänud tulu, mida ettevõtja oleks saanud oma aega mujal kasutades; tootmisvõimaluste hulk – samakulujoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk, samakulujoonel asuvad komplektid võimaldavad olemasolevat
tootmisteguri ühe täiendava ühiku kasutamisel. Tootmine ettevõttes lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Seda tuntakse ka kui kahanevate tulude seadust. Tootmist analüüsides eristatakse nelja ajaperioodi: väga lühike ajaperiood e hetkeperiood lühike periood e lühiperiood pikk periood väga pikk periood e ülipikk periood Lühiperiood (SR, short run) on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest ei ole muudetav Pikk periood (LR, long run) on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid on varieeritavad. (ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid). Püsivad e fikseeritud tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta lühikese ajaperioodi jooksul. (nt tootmishooned, ehitised, rajatised) Muutuvad e varieeruvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid
• Toodangu müüguhind ja ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid muuta ei saa. Püsivad tootmistegurid on nt. ehitised, mida ei saa muuta lühikese ajaperioodi jooksul. Muutuvad tootmistegurid on nt. elekter, kütus, mille koguseid saab muuta lühikese aja jooksul. Nende eristamine võimaldab kasutusele võtta mõisted lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on selline ajaperiood, millal vähemalt üks tootmisteguritest ei muutu. Pikk periood on selline, kuis kõik tootmistegurid muutuvad. Kogutoodang on ettevõttes toodetud väljundi (kauba) üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes ühikutes. Keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. Piirtoodang on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava muutma tootmisteguri kasutamisel. Tootmiskulud Kõik ettevõtte poolt tootmiseks tehtavad kulud ehk kogukulud jagunevad muutuvkuludeks ja
See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu). Tarbevahendid (põhivara) (arvutid, seadmed jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õmblusmasin ei kulu 1 kleidi tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikide töötajate tootlikkus ei ole võrdne. Tootmisteguritest ainukene komponent, mis annab ettevõttele lisaväärtuse ehk m, mis toodab kasumit. Annab ainukesena kasumit, kuna ta on muutuv suurus. Nt 3 pagarit pannakse tööle ning antakse tund saiade tegemiseks. Üks teeb 10, teine 13 ja kolmas 16 saia. Saial on oma keskmine hind ning tükitöö kasu kajastub keskmises saia hinnas. Palk ei kajasta kõikide võimeid ühtemoodi, vaid kajastab mingit keskmist. Kui keegi teeb paremini tööd, siis ta toodab ettevõttele kasumit. T – toode/teenus
kavatseb teine toota. Kumbki firma püüab ära arvata teise tootmiskavatsust, valides sellest lähtudes oma kasumit maksimeeriva koguse. Firmad on kogusevõtjad. Mikroökonoomika 7.12.2011 Tootmistegurite turg Teema tuleb eksamile, aga mitte KTsse. Valdavalt keskendutakse tööjõukulule, sest see on ,,tudengitele arusaadavaim." Tööjõuturul kaubeldakse tööjõuga, mikroökonoomika seisukohalt on tööjõud üks tootmisteguritest. Probleemiks on tootmistegurite hindade kujunemine. Jaotusteooria tegeleb ressursside hindadega ja ka nende jaotumisega harude ja ettevõtete vahel. Ressursi hinna määrab tema kasulikkus tootmisprotsessile. Näiteks palk on tööjõu poolt osutatud teenuse hind, mitte inimese hind. Hinnakujunduse iseärasused: Ressursside hinnakujunduse iseärasused: o Rahalised sissetulekud o Ressursside allokatsioon o Kulude minimeerimine
muutma ning seetõttu ka paremini reageerima muutustele nõudluses. Seega lühiperioodil ettevõte palkab juurde töötajaid. Pikal perioodil (long run) on firmad suutelised muutma kõikide kasutuses olevate tootmisressursside mahtu. Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest nimetatakse sisendikomplektiks ehk tegurikomplektiks, oluline on jällegi nii komplekti koosseis kui ka see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit (hiljem on võimalik saadud tulemused üldistada enamate tootmisteguritega tootmisele): tööjõud L (labor) ja kapital K. Kõik võimalikud tegurikomplektid, mis moodustavad tootmisruumi, on siis kujutatavad kahemõõtmelises teljestikus
· toimub ressursside jaotus kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete majanduslike valikute (turuindividualism) põhjal, · koordineerib valikuid, majanduslikke otsuseid vabalt kujunev hinnamehhanism, hüviste ja tootmistegurite nõudluse-pakkumise vahekord turgudel, · eeldab klassikaline turumajandussüsteem täielikku valikuvabadust kõigi majandussubjektide osas, · kuulub sellises puhtas kapitalistlikus ühiskonnas enamik tootmisteguritest üksikisikutele (eraomanikele), · on turgude erinevad liigid (kauba-, tööjõu-, kapitali- ja väärtpaberiturg) hästi välja arenenud, toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad vastastikku üksteist. Turumajandus on selline majandus, mille jätkuvat funktsioneerimist, osaprotsesside tasakaalustamist ning nende efektiivset tegutsemist reguleerib ja tagab turg.
Aktsiaselts või ka osaühing. Püsisisend e püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul (näiteks tootmishooned, ehitised, rajatised) Muutuvsisend e muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiiresti (näiteks toormaterjal, elekter, kütus, lepinguline tööjõud). Lühiperiood SR on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest (tootmise sisenditest) ei ole muudetav. 14 Pikk periood LR on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid (tootmise sisendid) on varieeritavad. Või teisiti, ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid. Raamatupidamislik (kulude) arvestus (arvestus kitsas mõistes): o otsesed
Sept. 1992. a valiti esmakordselt president, kelleks sai Lennart Meri. Esimese põhiseadusliku valitsuse juhiks sai Mart Laar. 21.-22. juuni 1992. a toimus Eesti rahareform- 1500 rubla eesti anti 150 Eesti krooni. 2. Majandus, majandussüsteemid, inflatsioon, deflatsioon Inimesed ja majandus on omavahel seotud. Tänapäeva ühiskonnas on meil palju soove, mis vajavad täitmist, kuid need soovid muutuvad kiirelt ja sageli. Nende soovide täitmine sõltub majandusressurssidest ja tootmisteguritest (s.o majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Läbi ajaloo on eksisteerinud 3 peamist majandussüsteemi: 1) Tavamajandus e. naturaalmajandus - on inimkondades olnud läbi aegade domineeriv majanduskorraldus. Enamasti on need olnud põllumajanduslikud ühiskonnad. Tavamajanduses toimub kaubavahetus tagasihoidlikus mahus ning enamasti on need barter-tehingud, s.t kaup kauba vastu.
Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne nõudlus toodangu maksimeerimiseks või kulude minimeerimiseks ja seejärel maksimeerida kasumit. Oluline palju toota ja milliseid tootmistegureid millises vahekorras kasutada. Tegurikomplekt ehk sisendikomplekt-konkreetne kombinatsioon saadaolevatest tootmisteguritest. Tööjõud L ja kapital K.). Samakulujoon-tõus neg, näitab kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) panus, kui teise teguri (tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulud ei muutuks. Ühe teguri panuse suurendamisel peab teise teguri panus vähenema – siis kulud samad. Kuju sõltub tootmistegurite hinnast ning selle kaugus koordinaatide algpunktist toomisteguritele tehtavatest kulutustest c. Samakulujoone võrrand on analoogne eelarvejoone võrrandiga
24. Miks kasutatakse logistikas ühikukulu mõistet? logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid ühikukulu teadmine on vajalik logistikas ainult strateegiaküsimuste lahendamiseks ühikulu teadmine võimaldab arvestada kõiki kulusid rahalises väärtuses 25. Transpordisektori väliskulu on põhjustatud välistest tootmisteguritest mitte oma ettevõtte ressursside ehk väliste ressursside kasutamisest müra summutavate barjääride ehitamisest ja liiklusõnnetuste poolt põhjustatud kuludest mürast, keskkonna saastamisest ja liiklusummikutest, liiklusõnnetustest, ilmastikumuutustest 26. Kulude juhtimine on kulude liigitamine, jaotamine ja suunamine kuluarvutustes kuludega opereerimine, kasutades tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat
Ettevõtluse või omandivorm pole oluline. Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine, materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö. Tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit: tööjõud L ja kapital K. Tootmisruum moodustub kõigist võimalikest tegurikomplektidest. 6 Kulupiirang eraldab komplekte, mille muretsemiseks ettevõttel jätkub ressursse nendest
Kulukohtade arvestuse põhimõtete kujundamine ASis Piimatööstus Kulukohtade arvestuse rakendamine ettevõttes eeldab kolme olulise ülesande lahendamist: 1) kulukohtade klassifikaatori loomine põhikulukohtade, abi- e kõrvalkulukohtade ja üldiste kulukohtade lõikes; 2) kulukohtades vaadeldavate tootegruppide kaudkulude (üldkulude), sh kulukohtade otse- ja kaudkulude, sidumine kulukandjatega (tootegruppidega); 3) lähtuvalt tootegruppide kaudkuludele mõjuvatest tootmisteguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele (toote- gruppidele). Tabel 10. Olemasolev ASi Piimatööstus grupeeritud kulukohtade klassifikatsioon Kulukoha nimetus Kulukoha kood Tootmise põhikulukohad Piimavastuvõtupunkt (varumine) V009 Tsisternautod (varumine) V010
logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid ühikukulu teadmine on vajalik logistikas ainult strateegiaküsimuste lahendamiseks ühikulu teadmine võimaldab arvestada kõiki kulusid rahalises väärtuses 25. Transpordisektori väliskulu on põhjustatud välistest tootmisteguritest mitte oma ettevõtte ressursside ehk väliste ressursside kasutamisest müra summutavate barjääride ehitamisest ja liiklusõnnetuste poolt põhjustatud kuludest mürast, keskkonna saastamisest ja liiklusummikutest, liiklusõnnetustest, ilmastikumuutustest 26. Kulude juhtimine on 102 kulude liigitamine, jaotamine ja suunamine kuluarvutustes
logistikas on tegemist paljude erinevate ühikutega, nagu veoühikud, kaubaühikud, ajaühikud jne uuritavale ühikule taandatud kulu annab võimaluse võrrelda toimingute, alternatiivide jms kulusid ühikukulu teadmine on vajalik logistikas ainult strateegiaküsimuste lahendamiseks ühikulu teadmine võimaldab arvestada kõiki kulusid rahalises väärtuses 25. Transpordisektori väliskulu on põhjustatud välistest tootmisteguritest mitte oma ettevõtte ressursside ehk väliste ressursside kasutamisest müra summutavate barjääride ehitamisest ja liiklusõnnetuste poolt põhjustatud kuludest mürast, keskkonna saastamisest ja liiklusummikutest, liiklusõnnetustest, ilmastikumuutustest 26. Kulude juhtimine on kulude liigitamine, jaotamine ja suunamine kuluarvutustes kuludega opereerimine, kasutades tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat
Seega iseloomustab teenindusettevõtte valmisolek iga hetk tema kasutada olevat potentsiaali, mille abil teenust osutada. Valmisolekut võib käsitleda kahest aspektist: personali ja tootmisvahendite seisukohalt. 308 Ettevõttesisene tootmistegurite valmisolek on kirjeldatav kui nende eelkombinatsioon. Et eelkombinatsioonist saaks lõppkombinatsioon, on vaja välistegurit, s.o. klienti või tema objekti. Pärast kliendi sooviavaldust või tellimust kujundatakse ooteseisundis olevatest tootmisteguritest teenuse osutamise hetkeks tootmistegurite lõppkombinatsioon. Teenuse protsessuaalne iseloom väljendub eriti selgesti selles, et paljude teenuste korral on protsess teenuste osutamine ise tarbija huvi keskmes. Näiteks võib tuua teatri, mis on samuti teenindusettevõte. Tarbijatele pakub selle teenuse juures huvi protsess, kuidas talle seda teenust. Vajadused, mille rahuldamist teenindusettevõttelt oodatakse, on keskendunud rohkem teenuse osutamise protsessile kui lõpptulemusele.
annaabi.ee 
