tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L)
tööviljakust) mõõdetakse jagades toodangumahu kasutatud tootmisvahendite (ühikute) arvuga. Mida kõrgem on tööjõu kapitalivarustuse aste (K/L), seda suurem on tööviljakus ning palk. Kapitali hulga suurenemine e. investeerimine sõltub omakorda majandusagentide säästlikkusest. Säästmise peamisteks mõjuriteks on intressimäär ja sissetulekud. Solow1 mudel on üks neoklassikalistest eksogeensetest kasvumudelitest, mille puhul eeldatakse, et tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L)
Sellisel juhul kulutuste üldsumma ehk kogukulu(TC) võrdub iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutise summaga ehk võib ka öelda, et kogukulu väljendab seost hindade, egurite, koguste, toodangu mahu ja omahinna vahel. Nende seoste väljendamiseks kasutatakse kulufunktsiooni mõistet. Lühi-ja pika perioodi kulukõverad erinevad omavahel oluliselt seetõttu, et nad peegeldavad erinevaid tootmistingimusi, eelkõige erinevaid võimalusi teha muudatusi tootmistegurites. Seetõttu ongi neid otstarbekas vaadelda lahus. Lühiperiood on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest ei ole muudetav, nt hooned, rajatised, seadmed jne. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on varieeritavad. Kulukõverate analüüsil eeldatakse, et ettevõte ei saa tasuta ühtegi tootmise sisendit, samal ajal on aga kõik tootmise sisendid vabalt saadaval õigete, s.o mittemonopoolsete ja seejuures muutumatute hindadega.
· säilitab oma vormi pärast tootmisprotsessi oma vormi säilitada Seega võib eristada kolme teenuse definitsiooni. Iseloomustades teenust lähtuvalt positsioonist on teenuse keskpunktis teenuse pakkujavalmisolek kindlaks tegevuseks. Teenuseid vaadeldakse sellisel juhul teenindaja oskuste ja valmisoleku kaudu, mis on vajalikud tarbijate kindlate vajaduste rahuldamiseks. Teenindusettevõtte potentsiaal on alati sõltuvuses sisemistest tootmistegurites, milleks on töövahendid, -ruumid ja töötajad.. Juhul kui tekib tarbijapoolne nõudlus, pakutakse nende tegurite abil teatud teenuseid. Sealjuures peab ettevõte teenuste õigeaegseks osutamiseks oma potentsiaali, s.t. töövahendid ja personali, kogu aeg valmis hoidma. Teenuste osutamiseks peab teenuste osutajal olema eriomased oskused, kas siis kehalised (nt. massöör) või vaimsed (nt. tõlk). Tarbija vajaduste rahuldamiseks on tavaliselt täiendavalt vaja ka esemelisi tootmistegureid.
annaabi.ee 
